Liigu põhisisu juurde

Teiverlaur, Maria

Autor

Selle autori raamatud

Selle autori luuletused

Pealkiri Esimene rida/lause
Aeda! Isa võtab labida,
Allikas Vesi kui peegel-
Eesti hümn Mu isamaa
Eesti lipp Sinimustvalge
Eesti mets Eesti mets me
Eesti vapp Meie riigivapil
Eestimaa teed Kutsuvad ja kodused
Emajõgi Emajõgi, Emajõgi,
Haapsalu loss Augustis kui täiskuu
Haldjatund Vana-aasta õhtul
Hallaudus päike kaua (pealkirjaks esimene rida) Hallaudus päike kaua
Heinategu Maal pole mahti-
Hernehirmutis Vaata-räbalais eit
Hiir Piiks-piiks,
Hobune Hobune olen
Hunt Ma ei ole koer,
Hääletud on metsad (pealkirjaks esimene rida) Hääletud on metsad.
Ilus ilm Pääsukesed lendavad
Imedeöö Vaiksel jõuluööl
Jaanituli Sädemeid pillub
Jaaniuss Jaaniussil vilgub
Jaaniõhtu Kaunid rahvarõivad.
Jahe ilm ei tundu (pealkirjaks esimene rida) Jahe ilm ei tundu
Jõulud Piparkoogilõhna
Jõulud Seapraad ja
Jõulusalm Jõuluvana jaoks nüüd
Jägala juga Vesi tormab
Jäljed liival Liivale sammudest
Jüripäev Pikaks läinud
Kadriorg Siin luigetiik, loss,
Kadripäev Kas on tõesti
Kaerakile Hobunegi
Kajakad merel Jäävangist vabanenud
Kalev Üle mitmete
Kalevipoeg Kalevite kallis poega
Kamakäkk Kamajahust
Kana Kaa-kaa-kaa-kaa,
Kandlelugu Kuula neid helinaid,
Kartulid korvist (pealkirjaks esimene rida) Kartulid korvist
Karu Mõmm-mõmm-mõmm!
Karu unenägu Talve aegu mesikäpp
Kass Nurr-nurr-nurr,
Kevad tervitab Esimesed sammud
Kevad tuleb Kevad tuleb,
Kevadekuulutajad Kärbes on ärganud.
Kevadviisid Päikesekiir takti lööb
Kihnu saar Oi, Kihnu saar
Kiigele! Tulge ruttu, tulge ruttu,
Kingitus Jõuluvana tuli.
Kits Mök-mök-mök,

Selle autori jutud

Pealkiri Esimene rida/lause
Setonaised Kagu-Eestis elavad setod austavad senini oma esivanemate kombeid, usku, rahvariideid ja rahvalaule.
Suitsupääsuke Suitsupääsuke on mustvalge, roostepunase kurgualuse ja ilusa pika harkis sabaga lind.
Suur Taevaskoda Põlva maakonnas, Ahja jõe ürgorus asuvad kuulsad Suur ja Väike Taevaskoda.
Sõidame Tallinna Raudtee on rööbastee ja sellel saame sõita rongiga.
Sült Vanasti tehti sülti vaid jõulude ajal, tänapäeval valmistatakse ja süüakse seda ka teistel aegadel.
Tallinn Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja kõige suurem linn Eestis.
Talu Talud olid eestimaal vanasti ja on ka praegu.
Tamm tamm on eestlaste seas väga hinnatud puu ja teda peetakse puude kuningaks.
Tartu Tartu linn asub Emajõe ääres ja on ülikoolilinn.
Toompea Toompea asub kõrgel paesel pinnal.
Tori hobune See oli üle 100 aasta tagasi, kui Toris hakati arendama hobust, kes oleks senisest eesti hobusest tugevama kehaehitusega ja suudaks vedada raskemaid kormaid.
Triibulised seelikud Rahvuslikku eripära väljendavad ka rahvariided.
Tuhamäed Kirde-Eestit võib nimetada põlevkivimaaks.
Vana Toomas Vana Toomas on tuulelipp, mis asub hallist paekivist ehitatud Tallinna Raekoja torni tipus.
Vastlapäev Vastlapäev on liikuv püha ja jääb alati noorkuu esimesele teisipäevale.
Verivorst Verivorst on jõulutoiduna Eestimaal tuntud juba ammu ja see on ka üks meie rahvustoitudest.
Veski Vanal ajal oli veski väga tähtis, sest seal jahvatati viljaterad jahuks.
Viljandi lossivaremed Viljandi linnusest kirjutati juba ligikaua 800 aastat tagasi.
Volbriöö 1. mai või 30. aprilli õhtul oli vanasti komme teha maituld.
Võrtsjärve ääres Vanasti kutsuti Võrtsjärve Virtsjärveks arvatavasti selle väheläbipaistva rohekaskollase vee tõttu.
Võru Võrumaal elas inimene juba ammustel aegadel.
Värska vesi See vesi, mida me praegu joome pudelist sildi all "Värska Originaal", tekkis juba ligikaudu 500 miljonit aastat tagasi Värska lahe all.
Ülemiste vanake Eestlaste seas on väga tuntud muistend Ülemiste vanakesest - järvehaldjast.