| Eesti hümn |
Teiverlaur, Maria |
Hümn on ülistuslaul Eesti kultuurile, rahvale, riigile ning sellega väljendatakse rõõmu ja uhkustunnet. |
lk. 39 |
| Eesti lipp |
Teiverlaur, Maria |
Eesti lipul on erilised värvid: sinine tähendab taevast ja usku; must on seotud mullaga, mida harime; valge näitab püüdlemist valguse poole. |
lk. 35 |
| Eesti mets |
Teiverlaur, Maria |
Mets katab praegu ligikaudu poole Eestimaast, kuid metsaala kaldub vähenema. |
lk. 153 |
| Eesti vapp |
Teiverlaur, Maria |
Riigi vapp on riigi sümbol. |
lk. 37 |
| Eestimaa teed |
Teiverlaur, Maria |
Eestimaal on nii vanu kui uusi teid ja mõned teelõigud on kasutusel olnud juba isegi tuhat aastat. |
lk. 155 |
| Emajõgi |
Teiverlaur, Maria |
Inimesed sautasid Emajõe ümbruse juba palju aastatuhandeid tagasi, sest see oli heaks veeteeks ja jõest sai toiduks kala. |
lk. 81 |
| Haapsalu loss |
Teiverlaur, Maria |
Haapsalu, vana nimega Hapsal, on linn Lääne-Eestis. |
lk. 65 |
| Hunt |
Teiverlaur, Maria |
Hunti nimetatakse sageli ka kriimsilmaks, võsavillemiks võo hallivatimeheks. |
lk. 51 |
| Jaanituli |
Teiverlaur, Maria |
Jaanilaupäev on 23. juunil. |
lk. 143 |
| Jõulud |
Teiverlaur, Maria |
Jõulud on meie rahvakalendris tähtsamad pühad, tähistades valguse võitu pimeduse üle. |
lk. 131 |
| Jägala juga |
Teiverlaur, Maria |
Harjumaal Jägala jõel asub Eesti kõrgeim looduslik juga. |
lk. 69 |
| Jüripäev |
Teiverlaur, Maria |
23. aprill on jüripäev - looduse ärkamise püha. |
lk. 139 |
| Kadriorg |
Teiverlaur, Maria |
Kui Vene tsaar Peeter I Tallinnas käinud, hakanud talle Lasnamäe paekalda |
lk. 31 |
| Kadripäev |
Teiverlaur, Maria |
Kadripäev on 25. novembril. |
lk. 121 |
| Kaerakile |
Teiverlaur, Maria |
Vanasti söödi kaerakile, mille tegemine tänapäeval on peaaeg unustatud. |
lk. 115 |
| Kalev |
Teiverlaur, Maria |
Kaugel muinasajal põhja piiril Taara tammemetsa ääres seisis kalju peal Kalevite talu, kus kasvasid kolm poega. |
lk. 7 |
| Kalevipoeg |
Teiverlaur, Maria |
Kalevipoeg oli Kalevi ja Linda noorim poeg. |
lk. 9 |
| Kamakäkk |
Teiverlaur, Maria |
Kamakäkki valmistamiseks on vaja kamajahu, mida tuntakse Eestimaal juba üle saja aasta. |
lk. 113 |
| Kandlelugu |
Teiverlaur, Maria |
Kandlemuusikat on Eestis alati armastatud ja armastatakse ka praugu. |
lk. 15 |
| Kihnu saar |
Teiverlaur, Maria |
Kihnu on väike, aga tuntud saar. |
lk. 63 |
| Kiigele! |
Teiverlaur, Maria |
Kiikumine on olnud läbi aegade noorte meelelahutus ja lõbu. |
lk. 147 |
| Kodumaa sünnipäev |
Teiverlaur, Maria |
Sünnipäevade pidamiseks on vaja ajaarvestust. |
lk. 41 |
| Kootud rätik |
Teiverlaur, Maria |
Kududa võib kampsuneid, kindaid, sokke, mütse ja palju muudki. |
lk. 123 |
| Kuressaare loss |
Teiverlaur, Maria |
Kuressaare loss asub Saaremaal, Eesti kõige suuremal saarel. |
lk. 59 |
| Kõpu tuletorn |
Teiverlaur, Maria |
Hiiumaal Kõpu poolsaare kõrgeimas kohas asub Eesti kõige vanem ja tuntum Kõpu tuletorn. |
lk. 57 |
| Laulupidu |
Teiverlaur, Maria |
Eestlased on laulupeorahvas. |
lk. 19 |
| Linda kivi |
Teiverlaur, Maria |
Peale eestlaste muistse kuninga Kalevi surma leinas ta kaasa Linda teda seitse päeva ja seitse ööd nii, et pisarad ei kadunud ta palgelt. |
lk. 11 |
| Läänemeri |
Teiverlaur, Maria |
Läänemerel on ka teine nimi - Balti meri. |
lk. 55 |
| Mardipäev |
Teiverlaur, Maria |
Mardipäev on 10. novembril. |
lk. 119 |
| Mulgi kapsad |
Teiverlaur, Maria |
ulgi kapsaid valmistatakse hapukapsastest, tangudest ja sealihast. |
lk. 125 |
| Mulgi puder |
Teiverlaur, Maria |
Ligikaudu 300 aastat tagasi hakati Mulgimaal tegema putru, kus segati kokku tangud ja kartulid. |
lk. 111 |
| Mulk |
Teiverlaur, Maria |
Arvatakse, et sõna "mulk" tuleb Mulgi-nimeliselt talult. |
lk. 77 |
| Munadepühad |
Teiverlaur, Maria |
Munadepühad on liikuvad pühad täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. |
lk. 137 |
| Munamägi |
Teiverlaur, Maria |
Ühe muistendi-rahvajuti järgi tulnud Kalevipoeg Venemaalt ja tahtnud puhata. |
lk. 93 |
| Naeris |
Teiverlaur, Maria |
Naeris on Eestimaal tuntud juba ammustest aegadest, kui toiduteraviljast oli puudus ja kartulit siin veel ei olnud. |
lk. 117 |
| Narva |
Teiverlaur, Maria |
Narva, meie sügispealinn, asub Narva jõe vasakul kaldal. |
lk. 87 |
| Nääriöö |
Teiverlaur, Maria |
Nääre nimetatakse ka uusaastapühaks. |
lk. 133 |
| Oleviste kirik |
Teiverlaur, Maria |
Vanasti olevat tahtnud Tallinna elanikud kõrge torniga kirikut, mis paistaks kaugele merele ja aitaks meremeestel õiget kurssi Tallinna poole võtta. |
lk. 27 |
| Paekivi |
Teiverlaur, Maria |
Paekivi ehk paas on kivim, mida meil leidub Põhja-Eestis ja saartel. |
lk. 49 |
| Paide |
Teiverlaur, Maria |
Paide asub Eesti keskosas ja on justkui Eesti süda. |
lk. 71 |
| Palamuse |
Teiverlaur, Maria |
Palamuse on Eesti vanimaid asulaid. |
lk. 83 |
| Peipsi rannik |
Teiverlaur, Maria |
Peipsi on Eesti ja ka Euroopa üks suuremaid järvi. |
lk. 89 |
| Pirita |
Teiverlaur, Maria |
Pirita on Tallinna linnaosa mere ääres kahel pool Pirita jõesuud. |
lk. 29 |
| Pärnu rand |
Teiverlaur, Maria |
Mereäärne Pärnu on puhkuse- ja suvituslinn ning Eesti tähtsaim kuurortlinn. |
lk. 61 |
| Rakvere linnus |
Teiverlaur, Maria |
Rakvere Vallimägi ja Teatrimägi olid juba väga kauges minevikus inimese poolt asustatud. |
lk. 67 |
| Rukkileib |
Teiverlaur, Maria |
Rukkileiba tehakse rukkijahust. |
lk. 109 |
| Rukkilill |
Teiverlaur, Maria |
Siniseid rukkililli võib näha suvel põldudel õitsemas. |
lk. 43 |
| Räim |
Teiverlaur, Maria |
Räim on väike, umbes 15 sentimeetri pikkune kala. |
lk. 47 |
| Rändrahnud |
Teiverlaur, Maria |
Jääajal kandsid liustikud Eestisse kaugelt suuremaid ja väiksemaid kive. |
lk. 53 |
| Saun |
Teiverlaur, Maria |
Saun on olnud eestlastele väga tähtis koht, kus peale pesemise on laval leili visatud, viheldud ja higistatud. |
lk. 149 |
| Setonaised |
Teiverlaur, Maria |
Kagu-Eestis elavad setod austavad senini oma esivanemate kombeid, usku, rahvariideid ja rahvalaule. |
lk. 95 |
| Suitsupääsuke |
Teiverlaur, Maria |
Suitsupääsuke on mustvalge, roostepunase kurgualuse ja ilusa pika harkis sabaga lind. |
lk. 45 |
| Suur Taevaskoda |
Teiverlaur, Maria |
Põlva maakonnas, Ahja jõe ürgorus asuvad kuulsad Suur ja Väike Taevaskoda. |
lk. 91 |
| Sõidame Tallinna |
Teiverlaur, Maria |
Raudtee on rööbastee ja sellel saame sõita rongiga. |
lk. 157 |
| Sült |
Teiverlaur, Maria |
Vanasti tehti sülti vaid jõulude ajal, tänapäeval valmistatakse ja süüakse seda ka teistel aegadel. |
lk. 127 |
| Tallinn |
Teiverlaur, Maria |
Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja kõige suurem linn Eestis. |
lk. 23 |
| Talu |
Teiverlaur, Maria |
Talud olid eestimaal vanasti ja on ka praegu. |
lk. 99 |
| Tamm |
Teiverlaur, Maria |
tamm on eestlaste seas väga hinnatud puu ja teda peetakse puude kuningaks. |
lk. 103 |
| Tartu |
Teiverlaur, Maria |
Tartu linn asub Emajõe ääres ja on ülikoolilinn. |
lk. 79 |
| Toompea |
Teiverlaur, Maria |
Toompea asub kõrgel paesel pinnal. |
lk. 33 |
| Tori hobune |
Teiverlaur, Maria |
See oli üle 100 aasta tagasi, kui Toris hakati arendama hobust, kes oleks senisest eesti hobusest tugevama kehaehitusega ja suudaks vedada raskemaid kormaid. |
lk. 105 |
| Triibulised seelikud |
Teiverlaur, Maria |
Rahvuslikku eripära väljendavad ka rahvariided. |
lk. 17 |
| Tuhamäed |
Teiverlaur, Maria |
Kirde-Eestit võib nimetada põlevkivimaaks. |
lk. 85 |
| Vana Toomas |
Teiverlaur, Maria |
Vana Toomas on tuulelipp, mis asub hallist paekivist ehitatud Tallinna Raekoja torni tipus. |
lk. 25 |
| Vastlapäev |
Teiverlaur, Maria |
Vastlapäev on liikuv püha ja jääb alati noorkuu esimesele teisipäevale. |
lk. 135 |
| Verivorst |
Teiverlaur, Maria |
Verivorst on jõulutoiduna Eestimaal tuntud juba ammu ja see on ka üks meie rahvustoitudest. |
lk. 129 |
| Veski |
Teiverlaur, Maria |
Vanal ajal oli veski väga tähtis, sest seal jahvatati viljaterad jahuks. |
lk. 107 |
| Viljandi lossivaremed |
Teiverlaur, Maria |
Viljandi linnusest kirjutati juba ligikaua 800 aastat tagasi. |
lk. 75 |
| Volbriöö |
Teiverlaur, Maria |
1. mai või 30. aprilli õhtul oli vanasti komme teha maituld. |
lk. 141 |
| Võrtsjärve ääres |
Teiverlaur, Maria |
Vanasti kutsuti Võrtsjärve Virtsjärveks arvatavasti selle väheläbipaistva rohekaskollase vee tõttu. |
lk. 73 |
| Võru |
Teiverlaur, Maria |
Võrumaal elas inimene juba ammustel aegadel. |
lk. 97 |
| Värska vesi |
Teiverlaur, Maria |
See vesi, mida me praegu joome pudelist sildi all "Värska Originaal", tekkis juba ligikaudu 500 miljonit aastat tagasi Värska lahe all. |
lk. 151 |
| Ülemiste vanake |
Teiverlaur, Maria |
Eestlaste seas on väga tuntud muistend Ülemiste vanakesest - järvehaldjast. |
lk. 13 |
