Liigu põhisisu juurde

Teiverlaur, Maria

Autor

Selle autori raamatud

Selle autori luuletused

Pealkiri Esimene rida/lause
Toonekured Toonekurepaar on tagasi
Tori hobune Tugev Tori hobune
Torm paiskab risu (pealkirjaks esimene rida) Torm paiskab risu
Triibulised seelikud Oi, neid värve,
Tuhamäed Justkui mustad
Tule juba, Jõuluvana! Kus sa oled?
Tähesilmad Taevas on palju
Täht Täht ehib ennast
Umbrohi Umbrohul on jõudu
Uniselt seisavad (pealkirjaks esimene rida) Uniselt seisavad
Uusaasta hommik Uusaasta hommikus
Vaata-sügisetaat tuleb (pealkirjaks esimene rida) Vaata-sügisetaat tuleb
Vana Toomas Vana Toomas,
Varblane Tsiu-tsiu, tsiu-tsiu,
Vares Vaars-vaars!
Varjude ringmängu (pealkirjaks esimene rida) Varjude ringmängu
Vastlapäev Punetavad põsed.
Vastlapäev Täna mäge
Veebruarikuu Lumine taevas.
Verivorst Meeldivat lõhna
Veski Mul on tiivad,
Vihmapiisad hüpeldes (pealkirjaks esimene rida) Vihmapiisad hüpeldes
Vikerkaar Vihmapilve taga
Viljandi lossivaremed Loss kord oli,
Volbriöö Volbriööl me väljadel
Võrtsjärve ääres Peegelsile järv,
Võru Kirjamees Kreutzwald
Värska vesi Mull-mull-mull
Õues Talutrepil kass
Õues vingub tuul (pealkirjaks esimene rida) Õues vingub tuul
Äikesevihm Äikesel on vibus
Ämblik koob kõrrele (pealkirjaks esimene rida) Ämblik koob kõrrele
Ärkav suvepäev Kastepiisk kiigub
Ööbik Öö pikk, öö pikk,
Öökull Hämaras huigata
Ülemiste vanake Ülemiste järves,

Selle autori jutud

Pealkiri Esimene rida/lause
Setonaised Kagu-Eestis elavad setod austavad senini oma esivanemate kombeid, usku, rahvariideid ja rahvalaule.
Suitsupääsuke Suitsupääsuke on mustvalge, roostepunase kurgualuse ja ilusa pika harkis sabaga lind.
Suur Taevaskoda Põlva maakonnas, Ahja jõe ürgorus asuvad kuulsad Suur ja Väike Taevaskoda.
Sõidame Tallinna Raudtee on rööbastee ja sellel saame sõita rongiga.
Sült Vanasti tehti sülti vaid jõulude ajal, tänapäeval valmistatakse ja süüakse seda ka teistel aegadel.
Tallinn Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja kõige suurem linn Eestis.
Talu Talud olid eestimaal vanasti ja on ka praegu.
Tamm tamm on eestlaste seas väga hinnatud puu ja teda peetakse puude kuningaks.
Tartu Tartu linn asub Emajõe ääres ja on ülikoolilinn.
Toompea Toompea asub kõrgel paesel pinnal.
Tori hobune See oli üle 100 aasta tagasi, kui Toris hakati arendama hobust, kes oleks senisest eesti hobusest tugevama kehaehitusega ja suudaks vedada raskemaid kormaid.
Triibulised seelikud Rahvuslikku eripära väljendavad ka rahvariided.
Tuhamäed Kirde-Eestit võib nimetada põlevkivimaaks.
Vana Toomas Vana Toomas on tuulelipp, mis asub hallist paekivist ehitatud Tallinna Raekoja torni tipus.
Vastlapäev Vastlapäev on liikuv püha ja jääb alati noorkuu esimesele teisipäevale.
Verivorst Verivorst on jõulutoiduna Eestimaal tuntud juba ammu ja see on ka üks meie rahvustoitudest.
Veski Vanal ajal oli veski väga tähtis, sest seal jahvatati viljaterad jahuks.
Viljandi lossivaremed Viljandi linnusest kirjutati juba ligikaua 800 aastat tagasi.
Volbriöö 1. mai või 30. aprilli õhtul oli vanasti komme teha maituld.
Võrtsjärve ääres Vanasti kutsuti Võrtsjärve Virtsjärveks arvatavasti selle väheläbipaistva rohekaskollase vee tõttu.
Võru Võrumaal elas inimene juba ammustel aegadel.
Värska vesi See vesi, mida me praegu joome pudelist sildi all "Värska Originaal", tekkis juba ligikaudu 500 miljonit aastat tagasi Värska lahe all.
Ülemiste vanake Eestlaste seas on väga tuntud muistend Ülemiste vanakesest - järvehaldjast.