| Eesti hümn |
Hümn on ülistuslaul Eesti kultuurile, rahvale, riigile ning sellega väljendatakse rõõmu ja uhkustunnet. |
| Eesti lipp |
Eesti lipul on erilised värvid: sinine tähendab taevast ja usku; must on seotud mullaga, mida harime; valge näitab püüdlemist valguse poole. |
| Eesti mets |
Mets katab praegu ligikaudu poole Eestimaast, kuid metsaala kaldub vähenema. |
| Eesti vapp |
Riigi vapp on riigi sümbol. |
| Eestimaa teed |
Eestimaal on nii vanu kui uusi teid ja mõned teelõigud on kasutusel olnud juba isegi tuhat aastat. |
| Emajõgi |
Inimesed sautasid Emajõe ümbruse juba palju aastatuhandeid tagasi, sest see oli heaks veeteeks ja jõest sai toiduks kala. |
| Haapsalu loss |
Haapsalu, vana nimega Hapsal, on linn Lääne-Eestis. |
| Hunt |
Hunti nimetatakse sageli ka kriimsilmaks, võsavillemiks võo hallivatimeheks. |
| Jaanituli |
Jaanilaupäev on 23. juunil. |
| Jõulud |
Jõulud on meie rahvakalendris tähtsamad pühad, tähistades valguse võitu pimeduse üle. |
| Jägala juga |
Harjumaal Jägala jõel asub Eesti kõrgeim looduslik juga. |
| Jüripäev |
23. aprill on jüripäev - looduse ärkamise püha. |
| Kadriorg |
Kui Vene tsaar Peeter I Tallinnas käinud, hakanud talle Lasnamäe paekalda |
| Kadripäev |
Kadripäev on 25. novembril. |
| Kaerakile |
Vanasti söödi kaerakile, mille tegemine tänapäeval on peaaeg unustatud. |
| Kalev |
Kaugel muinasajal põhja piiril Taara tammemetsa ääres seisis kalju peal Kalevite talu, kus kasvasid kolm poega. |
| Kalevipoeg |
Kalevipoeg oli Kalevi ja Linda noorim poeg. |
| Kamakäkk |
Kamakäkki valmistamiseks on vaja kamajahu, mida tuntakse Eestimaal juba üle saja aasta. |
| Kandlelugu |
Kandlemuusikat on Eestis alati armastatud ja armastatakse ka praugu. |
| Kihnu saar |
Kihnu on väike, aga tuntud saar. |
| Kiigele! |
Kiikumine on olnud läbi aegade noorte meelelahutus ja lõbu. |
| Kodumaa sünnipäev |
Sünnipäevade pidamiseks on vaja ajaarvestust. |
| Kootud rätik |
Kududa võib kampsuneid, kindaid, sokke, mütse ja palju muudki. |
| Kuressaare loss |
Kuressaare loss asub Saaremaal, Eesti kõige suuremal saarel. |
| Kõpu tuletorn |
Hiiumaal Kõpu poolsaare kõrgeimas kohas asub Eesti kõige vanem ja tuntum Kõpu tuletorn. |
| Laulupidu |
Eestlased on laulupeorahvas. |
| Linda kivi |
Peale eestlaste muistse kuninga Kalevi surma leinas ta kaasa Linda teda seitse päeva ja seitse ööd nii, et pisarad ei kadunud ta palgelt. |
| Läänemeri |
Läänemerel on ka teine nimi - Balti meri. |
| Mardipäev |
Mardipäev on 10. novembril. |
| Mulgi kapsad |
ulgi kapsaid valmistatakse hapukapsastest, tangudest ja sealihast. |
| Mulgi puder |
Ligikaudu 300 aastat tagasi hakati Mulgimaal tegema putru, kus segati kokku tangud ja kartulid. |
| Mulk |
Arvatakse, et sõna "mulk" tuleb Mulgi-nimeliselt talult. |
| Munadepühad |
Munadepühad on liikuvad pühad täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. |
| Munamägi |
Ühe muistendi-rahvajuti järgi tulnud Kalevipoeg Venemaalt ja tahtnud puhata. |
| Naeris |
Naeris on Eestimaal tuntud juba ammustest aegadest, kui toiduteraviljast oli puudus ja kartulit siin veel ei olnud. |
| Narva |
Narva, meie sügispealinn, asub Narva jõe vasakul kaldal. |
| Nääriöö |
Nääre nimetatakse ka uusaastapühaks. |
| Oleviste kirik |
Vanasti olevat tahtnud Tallinna elanikud kõrge torniga kirikut, mis paistaks kaugele merele ja aitaks meremeestel õiget kurssi Tallinna poole võtta. |
| Paekivi |
Paekivi ehk paas on kivim, mida meil leidub Põhja-Eestis ja saartel. |
| Paide |
Paide asub Eesti keskosas ja on justkui Eesti süda. |
| Palamuse |
Palamuse on Eesti vanimaid asulaid. |
| Peipsi rannik |
Peipsi on Eesti ja ka Euroopa üks suuremaid järvi. |
| Pirita |
Pirita on Tallinna linnaosa mere ääres kahel pool Pirita jõesuud. |
| Pärnu rand |
Mereäärne Pärnu on puhkuse- ja suvituslinn ning Eesti tähtsaim kuurortlinn. |
| Rakvere linnus |
Rakvere Vallimägi ja Teatrimägi olid juba väga kauges minevikus inimese poolt asustatud. |
| Rukkileib |
Rukkileiba tehakse rukkijahust. |
| Rukkilill |
Siniseid rukkililli võib näha suvel põldudel õitsemas. |
| Räim |
Räim on väike, umbes 15 sentimeetri pikkune kala. |
| Rändrahnud |
Jääajal kandsid liustikud Eestisse kaugelt suuremaid ja väiksemaid kive. |
| Saun |
Saun on olnud eestlastele väga tähtis koht, kus peale pesemise on laval leili visatud, viheldud ja higistatud. |
