Liigu põhisisu juurde

Teiverlaur, Maria

Autor

Selle autori raamatud

Selle autori luuletused

Pealkiri Esimene rida/lause
Peipsi rannik Rannas ootamas
Pidu Silmist rõõmuliblikaid
Pirita Mere ääres Pirital
Planeedid Ikka ringi, ikka ringi,
Punanina porgand vaatab (pealkirjaks esimene rida) Punanina porgand vaatab
Põhjatuul Akna taga põhjatuul
Põud Põuases suves
Päikese säras Lambad söövad rohtu.
Päikesekiirte tants Lumi muutub heledaks,
Päikeseloojang Loojangupuna
Päkapikkude aeg Jõulukuul päkapikud
Pärnu rand Päike kutsub,
Pääsuke Piiri-pääri,
Pööripäev Pööripäev keerab lahti
Rakvere linnus Virumaal Vallimäel
Rannas Päike pillub vette
Rohelus Roheline värv
Rohutirtsu viiul Kuskil keegi siristab-
Rukkileib Kuldsetest teradest
Rukkilill Olen nõtke,
Rähn Toks-toks-toks,
Räim Olen väike,
Rändrahnud Jääaeg rändrahnud
Saun Sauhti-
Seeme Seemnest kasvab rukis.
Seened kõik uhkelt (pealkirjaks esimene rida) Seened kõik uhkelt
Setonaised Hõbesõled justkui mäed,
Siga Röh ja röh!
Soe aprillipäev Sinilill tõstab pead.
Suitsupääsuke Vilkalt lendan
Sula Päikesekiired lumel
Suur Taevaskoda Valguse kullast
Suvehommik Kastesest rohust
Sõidame Tallinna Ratataa,
Sõnade helinad Mõtete viisiga
Sääskede tants Sääseparv õhtul
Sügistuules Lehed lendavad ringi,
Sült Olgu pidu
Taksojuht Olen rõõmus
Tallinn Tallinna lahe ääres,
Talu Päike taevas
Talvepäev Lund sajab rohkelt.
Talvine öö Öö õitseb tähtede säras
Tamm Tamm on suur
Tantsiv Barbie Vaata, vaata
Tartu Kes kord Tartus
Teokarp Meri viskab laineid
Tihane Tii-tii-tii,
Tihane Tihane nii väga
Toompea Mõtlikult seisab kindlus,

Selle autori jutud

Pealkiri Esimene rida/lause
Setonaised Kagu-Eestis elavad setod austavad senini oma esivanemate kombeid, usku, rahvariideid ja rahvalaule.
Suitsupääsuke Suitsupääsuke on mustvalge, roostepunase kurgualuse ja ilusa pika harkis sabaga lind.
Suur Taevaskoda Põlva maakonnas, Ahja jõe ürgorus asuvad kuulsad Suur ja Väike Taevaskoda.
Sõidame Tallinna Raudtee on rööbastee ja sellel saame sõita rongiga.
Sült Vanasti tehti sülti vaid jõulude ajal, tänapäeval valmistatakse ja süüakse seda ka teistel aegadel.
Tallinn Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja kõige suurem linn Eestis.
Talu Talud olid eestimaal vanasti ja on ka praegu.
Tamm tamm on eestlaste seas väga hinnatud puu ja teda peetakse puude kuningaks.
Tartu Tartu linn asub Emajõe ääres ja on ülikoolilinn.
Toompea Toompea asub kõrgel paesel pinnal.
Tori hobune See oli üle 100 aasta tagasi, kui Toris hakati arendama hobust, kes oleks senisest eesti hobusest tugevama kehaehitusega ja suudaks vedada raskemaid kormaid.
Triibulised seelikud Rahvuslikku eripära väljendavad ka rahvariided.
Tuhamäed Kirde-Eestit võib nimetada põlevkivimaaks.
Vana Toomas Vana Toomas on tuulelipp, mis asub hallist paekivist ehitatud Tallinna Raekoja torni tipus.
Vastlapäev Vastlapäev on liikuv püha ja jääb alati noorkuu esimesele teisipäevale.
Verivorst Verivorst on jõulutoiduna Eestimaal tuntud juba ammu ja see on ka üks meie rahvustoitudest.
Veski Vanal ajal oli veski väga tähtis, sest seal jahvatati viljaterad jahuks.
Viljandi lossivaremed Viljandi linnusest kirjutati juba ligikaua 800 aastat tagasi.
Volbriöö 1. mai või 30. aprilli õhtul oli vanasti komme teha maituld.
Võrtsjärve ääres Vanasti kutsuti Võrtsjärve Virtsjärveks arvatavasti selle väheläbipaistva rohekaskollase vee tõttu.
Võru Võrumaal elas inimene juba ammustel aegadel.
Värska vesi See vesi, mida me praegu joome pudelist sildi all "Värska Originaal", tekkis juba ligikaudu 500 miljonit aastat tagasi Värska lahe all.
Ülemiste vanake Eestlaste seas on väga tuntud muistend Ülemiste vanakesest - järvehaldjast.