Sits, Eve Hele

Pealkiri	Esimene rida/lause
Ronk	Minu meelest ei saa metsast kuidagi kõnelda ilma rongast rääkimata.
Rukkilill - eestlaste rahvuslill	Kui me kord jälle läbi suvise Järvamaa Võrumaale taadi ja memme juurde sõitsime, nägime mitmel pool tee ääres lainetavaid viljapõlde.
Rukkimaarjapäev, 15. august	Ainult onu Kustasel oli täna meeles, et on rukkimaarjapäev.
Rähn ja tema sepikoda	Meie maja kõrval metsatukas oli mõnda aega kuulda rähnide põrisevat toksimist, mis kõlab nagu marsimuusika.
Räim - eestlaste rahvuskala	Viinistu rannalt märkasime merel mitut paati, mispeale onu Kalev jutustas meile, kuidas siin kandis on läbi aegade kaluriametit au sees peetud.
Rändrahn	Metsas jäi meie teele ka üks igavesti suur kivimürakas, mille otsa ronimiseks pidime meie Maruga päris parajalt vaeva nägema.
Rääbis - Peipsi hõbedane aare	Ida-Virumaa paikneb küljega vastu Peipsit - Eestimaa suurimat järve, mille keskelt kulgeb piir Venemaaga.
Saaremaa	Saaremaa on Eesti suurim saar ja moodustab eraldi maakonna.
Saaremaa vägimees Suur Tõll	Onu Kahrol on Saaremaa servas Sõrves suvemaja.
Sajajalgne	Sajajalgse nimi lubab arvata, et sellel sellil on täpselt sada jalga.
Samblik	Lisaks sammaldele võib metsas käies kohata ka samblikuid.
Sammal	Käisime isa, Maru ja onu Kaleviga taas metsatukas jalutamas.
Sarapuu ja pähklid	Vanal ajal usuti, et pähklid saavad valmis jaagupipäevaks ehk augustikuu kahekümne viiendaks päevaks ning alates sellest hakatigi pähkleid korjama.
Seda ja teist Eestimaast	Eestimaa eluloost ja vanadest hallidest aegadest kõnelevad meile esemed, mis on leitud maapõuest.
Seenlill	Käisime isa ja Maruga kodu lähedal vanas kuusikus jalutamas.
Seitsmevennapäev, 10. juuli	Täna on seitsmevennapäev, mida teadsid nii ema-isa kui ka onu Kustas ja tädi Leeni, kuid selle päeva tähendust oskasid seletada ainult naabrid.
Sibulad ja samovarid	Esimest korda tädi Maria ja onu Ivani juurde külla sõites ei suutnud ma esiti uskudagi, kui teistmoodi seal kõik tundus.
Siil	Meie vana kodutalu trepi all elab siil.
Siil	Siil ärkab kevadel talveunest ja hakkab aias ringi tuterdama.
Simunapäev, 28. oktoober	Vanasti tähistas simunapäev talve lähenemist ja seepärast öeldi, et "Siim teeb sillad soose peale, madalate maade peale".
Sini-paelöölane	Augusti alguses ilmuvad korraga välja imeilusad ööliblikad, kes hämarat aega oma kohalolekuga meelsasti ehivad.
Sinilill ja võsaülane	Eile märkasime Maruga metsa servas õitsemas esimesi sinililli.
Sipelgapesa	Sõitsime täna vanaisa ja vanaema juurde Võrumaale.
Sirtsi soo eriline elanik	Kui ma onu Kalevile meie Ida-Virumaa reisist rääkisin, torkas talle pähe üks paik, millest ta mulle rääkida tahtis - Sirtsi soo ja seda ümbritsev kaitseala.
Sisalik	Aprillikuu algus on pannud päikese soojalt paistma.
Soolasiig	Tädi Meeril külas olles saan alati proovida mõnd kalarooga, millest ma varem kuulnudki pole.
Suislepas sündinud õun	Kui me kalalt tagasi jõudsime ning koos Triinega Lydia ja Maru seltsis küülikuid vaatama läksime, küsisin onu Peebu tütardelt nende kodukandi nime kohta.
Suitsulest	Iga kord, kui me tädi perele Saaremaale külla läheme või nemad meile tulevad, on neil pakkuda suitsutatud lestakala.
Suurkõrv ja tema väikeste kõrvadega sugulased	Kui me Vormsil Sassi ja Eedi onu suvemajas külas olime, tundis saar vist minus ära tõelise loodusesõbra ning esimest korda elus õnnestus mul näha nahkhiirt.
Suvisted	Täna alanud pühadel on mitu nime - suvistepühad ehk suvisted, kasepühad või kiigepühed.
Sõnajalg	Metsaretkel möödusime ka sõnajalgadest - suurtest taimedest, mis koosnevad paabulinnusulgedele sarnanevatest lehtedest.
Sääriksääsk	Sääriksääsk on kummaline tegelane - tal on pikad jalad ja seepärast näeb ta ka lennates õige kohmakas välja.
Sügiskirev kuremarjalugu	Sügiskuu tantsis juba õuedel, heinamaadel, põldudel, rabades ja soodes.
Tallinn - Eestimaa pealinn	Kätte oli jõudnud päikesepaisteline juunilõpp - õues valitsesid tõeliselt suvised ilmad ning isal algas viimaks ometi puhkus.
Talveunest ärkaja	Käisime eile isa ja onu Kustiga metsas luua tegemiseks oksi toomas.
Talvine linnulugu	Talve tulles jääb maal vaiksemaks.
Tamm	Täna lõppesid mul tunnid varem kui tavaliselt ja seepärast tulin ühes vennaga koju.
Tartumaa	Tartumaal vaatasime perega ringi, siis kui olime teel Võrumaale vanaisa ja vanaema juurde.
Teetaimede korjamine	Jaanikuu, juuni, pani heinamaa õitsema.
Tere tulemast Saiasoosse!	Kusagil keset metsi ja heinamaid, põlde ja rabasid on väikene küla nimega Saiasoo.
Toomapäev, 21. detsember	Talurahvakalendri järgi hakkab tänase toomapäevaga jõuluaeg.
Toomingas	Maikuu lõpp ongi käes.
Topsikute teine noorus	Kuid tuulehoog keerutas paberikest vaid hetke ning lasi tal siis jälle murule maanduda.
Tsirgupäev, 9. märts	Kui ma hommikul kooliuksest sisse astusin oli kogu koolimaja linnusädinat täis - meie kooliraadios mängiti linnuhäälte plaati.
Tuhkapäev	Tuhkapäev on alati vastlapäevale järgnev päev ja seega alati kolmapäev.
Tõnisepäev, 17.jaanuar	Täna on talurahvakalendri järgi tõnisepäev, mida tänapäeval kohati ka taliharjapäevaks kutsutakse.
Uss ja jõhvikad	Käisime taas rabas, seekord jõhvikaid korjamas.
Ussimaarjapäev, 8. september	Seda, et täna on ussimaarjapäev, sain teada alles pärast koolipäeva lõppu.
Uudishimuliku Teodori avastusretk	Järjekordne päev oli jõudnud õhtusse nõnda, et mitte keegi polnud mutionu Mati õuna märganud.
Uues kodus	Mooni ja Maru jooksid oma uue maakodu õuele kõige ees.