Autor
Sits, Eve Hele
Selle autori raamatud
Selle autori jutud
| Pealkiri | Esimene rida/lause |
|---|---|
| Mink Madis | Ühel õhtul, kui sõbrannadega jalutama läksime, nurus Maru end jälle kaasa. |
| Muld, mis teeb taimed õnnelikuks | Siis, lõpuks kõrgete puude kohal keereldes, vaibus aga tuulehoog. |
| Munapühad ehk lihavõtted | Munapühad on liikuv püha täpselt nagu vastlapäevgi. |
| Murakas | Käisime onu Kaleviga matkal ühes tema meelispaigas - rabamännikus, kus maapind jalge all tundus kummaliselt vetruv ning sellel käia oli esiti parajalt naljakas ja harjumatu. |
| Murelane | Mis on murelasel mureks? |
| Must-toonekurg | Kui onu Kalevi, isa ja Maruga orhideematkal käisime, nägime tee ääres kõrges rohus jalutamas toonekurgesid. |
| Mustikas ja sinikas | Muidugi leidsime me lõhnavate kanarbikkude keskelt mustikaidki, mis on muuseas minu lemmikmarjad. |
| Mutt | Täiskasvanud mutt on täpselt nii suur loom, et mahuks lapsele kahe peo peale. |
| Mõtlik mustikahõnguline lugu | Alles eile oli onu Toivo käinud Hallital, kaasas peotäis mustikaid. |
| Niiskevõitu aednikelugu | Viiendaks sünnipäevaks olid Liisa, Miina ja Piia vanematelt kingituseks saanud igaüksoma väikese viljapuu. |
| Nirk | Aasta viimasel päeval käisime perega jälle metsas jalutamas. |
| Nisukarva juustega mamma kakuteo lugu | Naabritädil oli õigus olnud: pakasel polnud tõesti plaanis järele anda. |
| Nobedate näppudega kudujate lugu | Kui Miina, Piia ja Liisa järgmisel hommikul Karjatse talu uksest sisse astusid ning käuksuvaid ja nagisevaid helisid kuulsid, teadsid nad kohe, et Hille-tädi istub rehetoas vanade kangastelgede taga. |
| Nugis | Võtsime täna ette pika autusõidu - sõitsime Võrumaale vanaisale-vanaemale külla. |
| Nurmkanad lumes | Kui me Hannaga eile hommikul koolis kokku saime, siis rääkis ta meile põnevat uudist. |
| Näsiniin | Talv hakkab selleks korraks läbi saama. |
| Nässus jänesekapsastest ja kantud riiete salasoovidest | Taas ei lasknud ulakad tuulepoisid rändamisest kriimuliseks muutunud nätsupaberil oma uue sõbraga pikalt lobiseda. |
| Oktoober | Porikuuks kutsuti oktoobrit, sest tavaliselt oli selleks ajaks sadanud nii palju vihma, et kõikjal oli märg ja porine. |
| Orav | Täna käisime klassiga loodusõpetuse tunni ajal kooli pargis. |
| Orhideed | Onu Kalev ja tädi Liisa koos oma pisikese Maiu ja Krookusega meil külas just siis, kui ma olin alustanud Raplamaast kirjutamist. |
| Paastumaarjapäev, 25. märts | Täna pühitseti meie koolis paastumaarjapäeva. |
| Paharetihõnguline kevadelugu | Veel järgmistelgi hommikutel jagus Piial, Miinal ja Liisal isale hulganisti paisid ja kiidusõnu selle eest, et too nii kärmelt peenardele aiakesed ümber oli ehitanud. |
| Paju | Käisime täna perega jalutamas. |
| Pakendid, papp, patareid - igaühel oma reisisiht | Kui tuulepoisid siis lõpuks peatusid, leidis nätsupaber ennast päris koolimaja ukse kõrvalt. |
| Pasknäär | Pasknäär on harakast veidi kopsakam pika saleda sabaga lind, kelle sulekuub on päris omaette vaatamisväärsus. |
| Peenarde rohimine | Mitu korda olid Mooni ja Maru juurviljapeenrad umbrohust puhtaks nokkinud, kuid ikka kasvas see uuesti. |
| Peipsi järv | Peipsi järv on Eesti suurim järv - ta on üksi suurem kui Võrtsjärv ja kõik teised meie järved kokku. |
| Peost pudenemine. Teekonna algus | Ilm oli vaikne. |
| Pihlakas | Toomingate lähedal õitses jõe ääres veel teinegi valgete õiekobaratega puu. |
| Piibeleht | Täpselt nagu igal aastal, õitsevad ka tänavu maikuu lõpul meie koolipargi servas metsa ääres maikellukesed ehk piibelehed. |
| Pistesääsk | Nii nagu kakanditele, meeldib ka pistesääskedele niiskus ja varju jahedus. |
| Pohl | Käisime perega pohli korjamas. |
| Pudenevad pojengid | Maikuu hakul oli aed rõõmsaks muutunud - kõikjal õitsesid lilled. |
| Puravik ja kukeseen | Seenel käies korjame tavaliselt ainult puravikke ja kukeseeni, sest need on meie lemmikud. |
| Puude ladumine | Isa seisis tühjas puukuuris. |
| Põder | Põder on üks minu lemmikloom. |
| Põldmari | Õhtupoolikul otsustasid ema ja tädi Liisa jalutama minna, meie väikese Maiuga läksime ka kaasa ning muidugi Krookus. |
| Põlvamaa | No kes see siis Põlvamaal käinud poleks!" ütleb meie Võru-taat ikka ja jälle naljaga pooleks. |
| Päevapaabusilm | Päevapaabusilm on üks naljatilk - tõsimeeli usub ta, et silmade moodi täpid tema tiiadel on hirmuäratavad. |
| Pärjapunumiselugu | Ühel heinakuu hommikul, kui Hille-tädi oli just lõpetanud lehmade lüpsmise ja lammaste silitamise ning piimaämbriga laudast välja astus, seisid õed Pajud juba Karjatse talu õuel. |
| Pärnumaa | Onu Toomas tegi meile hiljuti vahva üllatuse, kui teatas, et neil on nüüd Pärnumaal suvemaja. |
| Pärtlipäev, 24. august | Võru-vanaisa helistas täna juba varahommikul, et meile head pärtlipäeva soovida. |
| Pääsusaba röövik | Sügiseses aias võib peenramaal tillivarrelt tabada naljakaid pontsaka välimusega ussikesi. |
| Püha mets - hiis | Eile õhtul tegi onu Kalev sauna ning teates, et tal on meie jaoks üks väga eriline käik plaanitud, kuid enne seda tuleb meil kõigil end korralikult puhtaks pesta ning kõik veidigi halvavõitu mõtted peast välja ajada. |
| Rannarootslased | Nagu te teate, kõneles rannarootslastest mulle esiti Sass, kuid hiljem kuulsin nende kohta veel mujaltki. |
| Raplamaa | Raplamaa on minu kodumaakond. |
| Rebane | Täna nägin selle kevade esimest rebast. |
| Rebase unistus vahvast mööbliparandajast ja puhtast samblast | Ssshh viuh, puhus aga tuulepoiste väikevend paberikese nüüd lendu ja kandis ta üle heinamaa serva, üle kitsa pajupõõsastesse kasvanud kraavi ning kruusase autotee |
| Reis mööda vetevooge | Mitte kunagi varem polnud nätsupaber olnud keset vetemaailma ja nõnda ootas teda nüüd ees täiesti uus seiklus. |
| Rohusilmik | Silmikuid lendleb meie mail mitut liiki, kuid rohusilmik on üks levinumaitest. |