| Heinahõnguline jäljelugu |
Sits, Eve Hele |
Kui isa puhkepäeva hommikul õue astus ja krudiseval lumel paar sammu tegi, jäi ta imestunult seisma. |
26-33 |
| Kaks naabrit - Hallita ja Karjatse |
Sits, Eve Hele |
Liisa-Laura, Miina-Marta ja Piia-Paula Paju on kolm õde, kes enne sündimist mahtusid kõik korraga ema kõhtu ära ja seepärast kutsutakse neid kolmikuteks. |
lk. 8-10 |
| Kevadiselt kirju sünnipäevalugu |
Sits, Eve Hele |
Nüüd oskasid Piia, Miina ja Liisa küpsetada, sest memme Viive oli neile selgeks õpetanud ühe retsepti, mille järgi tüdrukud olid koos emaga juba mitu korda kaeraküpsiseid teinud, ja lubas, et õpetab veelgi. |
lk. 54-60 |
| Koerust täis sulailmalugu |
Sits, Eve Hele |
Aeg lendas justkui linnutiivul - juba olid jõulud seljataga ja alanud uus aasta. |
lk. 41-43 |
| Laululine lambalugu |
Sits, Eve Hele |
Järgmisel hommikul ärgates lippasid Piia, Miina ja Liisa kohe Karjatsele. |
lk. 89-94 |
| Lillelõhnaline meelugu |
Sits, Eve Hele |
Lõpuks oli käes juunikuu kahekümne kolmas päev ehk jaanilaupäev. |
lk. 75-80 |
| Lõkketulesoe kartulivõtulugu |
Sits, Eve Hele |
Viimaks oligi käes sügise sünnipäev. |
lk. 120-126 |
| Lühike ja lõbus rehalugu |
Sits, Eve Hele |
Oli heinakuu hiline hommikutund. |
lk. 95-98 |
| Magusalõhnaline küpsetamislugu |
Sits, Eve Hele |
Juba mõne päeva pärast oli haigusepisik Pajude majast kadunud. |
lk. 48-53 |
| Mõtlik mustikahõnguline lugu |
Sits, Eve Hele |
Alles eile oli onu Toivo käinud Hallital, kaasas peotäis mustikaid. |
lk. 105-112 |
| Niiskevõitu aednikelugu |
Sits, Eve Hele |
Viiendaks sünnipäevaks olid Liisa, Miina ja Piia vanematelt kingituseks saanud igaüksoma väikese viljapuu. |
lk. 61-64 |
| Nisukarva juustega mamma kakuteo lugu |
Sits, Eve Hele |
Naabritädil oli õigus olnud: pakasel polnud tõesti plaanis järele anda. |
lk. 34-40 |
| Nobedate näppudega kudujate lugu |
Sits, Eve Hele |
Kui Miina, Piia ja Liisa järgmisel hommikul Karjatse talu uksest sisse astusid ning käuksuvaid ja nagisevaid helisid kuulsid, teadsid nad kohe, et Hille-tädi istub rehetoas vanade kangastelgede taga. |
lk. 71-74 |
| Paharetihõnguline kevadelugu |
Sits, Eve Hele |
Veel järgmistelgi hommikutel jagus Piial, Miinal ja Liisal isale hulganisti paisid ja kiidusõnu selle eest, et too nii kärmelt peenardele aiakesed ümber oli ehitanud. |
lk. 65-70 |
| Pirukalõhnaline vana aja lugu |
Toomet, Tiia |
Hallita talu kajas tihtilugu õekeste Pajude naerust, kuid vahel harva oli sel ka väga vaikne. |
lk. 19-25 |
| Pärjapunumiselugu |
Sits, Eve Hele |
Ühel heinakuu hommikul, kui Hille-tädi oli just lõpetanud lehmade lüpsmise ja lammaste silitamise ning piimaämbriga laudast välja astus, seisid õed Pajud juba Karjatse talu õuel. |
lk. 81-84 |
| Sügiskirev kuremarjalugu |
Sits, Eve Hele |
Sügiskuu tantsis juba õuedel, heinamaadel, põldudel, rabades ja soodes. |
lk. 113-119 |
| Talvine linnulugu |
Sits, Eve Hele |
Talve tulles jääb maal vaiksemaks. |
lk. 11-18 |
| Tere tulemast Saiasoosse! |
Sits, Eve Hele |
Kusagil keset metsi ja heinamaid, põlde ja rabasid on väikene küla nimega Saiasoo. |
lk. 7 |
| Vihmahõnguline liblikalugu |
Sits, Eve Hele |
Käes oli lõikuskuu. |
lk. 99-104 |
| Üks isemoodi pildinäituse lugu |
Sits, Eve Hele |
Õekesed Pajud lesisid elutoa diivanil, peas endapunutud karikakrapärjad, mis nüüdseks juba veidi närtsinud välja nägid. |
lk. 85-88 |
| Üks natuke tõbine lugu |
Sits, Eve Hele |
Kui Piia, Miina ja Liisa kõhud täis olid söönud, ronisid nad elutoa diivanile lesima. |
lk. 44-47 |
