Nätsupaberi rännak: lugu prügist, unistustest ja looduse armastusest inimese vastu
Selle raamatu jutud
| Pealkiri |
Autor |
Esimene rida/lause |
Asukoht |
| Bensiinikanister ja seaherne-printsess |
Sits, Eve Hele |
Juba nügisid aga ulakad ja kangekaelsed tuulepoisid nätsupaberit piki heinasalkudes metsaserva edasi. |
lk. 20-22 |
| Klaaspudeli unistus |
Sits, Eve Hele |
Tuulepoiste keeristes lendles nätsupaber muudkui edasi. |
lk. 8-10 |
| Kuhu ihkab vana külmkapp? |
Sits, Eve Hele |
Vallatutes õhuvurride tõstsid tuuled väikese nätsupaberi saja-aastase kuusemetsa kohal. |
lk. 23-25 |
| Kõnelused kirjutiivaga |
Sits, Eve Hele |
Peagi oli aga nätsupaberil taas aeg käes teele asuda. |
lk.16-19 |
| Looduse kingitus |
Sits, Eve Hele |
Järgmisel hommikul kui päike taevakaarele jõudis, oli ümbruses veelgi enam kevademärke. |
lk. 38-40 |
| Muld, mis teeb taimed õnnelikuks |
Sits, Eve Hele |
Siis, lõpuks kõrgete puude kohal keereldes, vaibus aga tuulehoog. |
lk. 11-13 |
| Nässus jänesekapsastest ja kantud riiete salasoovidest |
Sits, Eve Hele |
Taas ei lasknud ulakad tuulepoisid rändamisest kriimuliseks muutunud nätsupaberil oma uue sõbraga pikalt lobiseda. |
lk. 29-31 |
| Pakendid, papp, patareid - igaühel oma reisisiht |
Sits, Eve Hele |
Kui tuulepoisid siis lõpuks peatusid, leidis nätsupaber ennast päris koolimaja ukse kõrvalt. |
lk. 5-7 |
| Peost pudenemine. Teekonna algus |
Sits, Eve Hele |
Ilm oli vaikne. |
lk. 3-4 |
| Rebase unistus vahvast mööbliparandajast ja puhtast samblast |
Sits, Eve Hele |
Ssshh viuh, puhus aga tuulepoiste väikevend paberikese nüüd lendu ja kandis ta üle heinamaa serva, üle kitsa pajupõõsastesse kasvanud kraavi ning kruusase autotee |
lk. 26-28 |
| Reis mööda vetevooge |
Sits, Eve Hele |
Mitte kunagi varem polnud nätsupaber olnud keset vetemaailma ja nõnda ootas teda nüüd ees täiesti uus seiklus. |
lk. 32-37 |
| Topsikute teine noorus |
Sits, Eve Hele |
Kuid tuulehoog keerutas paberikest vaid hetke ning lasi tal siis jälle murule maanduda. |
lk. 14-15 |