Autor
Sits, Eve Hele
Selle autori raamatud
Selle autori jutud
| Pealkiri | Esimene rida/lause |
|---|---|
| Kibuvits | Esimesed külmad muutsid metsa nägu lausa tundmatuseni. |
| Kiritigu | Kiritigu on üks tavalisemaid aiaelanikke ja oma nime on ta saanud kirju kojamustri järgi. |
| Klaaspudeli unistus | Tuulepoiste keeristes lendles nätsupaber muudkui edasi. |
| Kobras | Täna hommikul helistas Piret mulle, Hannale ja Kadrile, sest nemad olid isaga oma talu taga metsas käies ühelt väikeselt metsaojalt kopratammi leidnud. |
| Koerliblikas | Koerliblikas on meie tuntuim kirjutiib. |
| Koerust täis sulailmalugu | Aeg lendas justkui linnutiivul - juba olid jõulud seljataga ja alanud uus aasta. |
| Kolmekuningapäev, 6. jaanuar | Tänase kolmekuningapäevaga lõpeb talurahvakalendri järgi jõuluaeg - see tähendab, et toad koristatakse jõulutrallist. |
| Konn ja konnakudu | Meie kooli taga metsas on koht, kus maapind on madalam ja kevadel tekib sinna suur lomp. |
| Kuhu ihkab vana külmkapp? | Vallatutes õhuvurride tõstsid tuuled väikese nätsupaberi saja-aastase kuusemetsa kohal. |
| Kuldpõrnikas | Kuldpõrnikas on see kaunikuueline aiaelanik, kes iseäranis agaralt just jaanipäeva aegu ringi põristab., |
| Kulu riisumine | Aprilli algus ei lasknud end kaua oodata. |
| Kuusk | Täna öösel sadas jälle lund ja oli paras pakane. |
| Kõnelused kirjutiivaga | Peagi oli aga nätsupaberil taas aeg käes teele asuda. |
| Kägu | Käisime õhtul Maruga naabrite juurest piima toomas. |
| Kärbseseen | Pohlal käies nägime metsas ka seeni - tumepunase kübaraga pilvikuid ja erkpunase kübaraga kärbseseeni. |
| Kärnkonn | Oleme nüüd koduküla konnalompi mitmel päeval terve perega uudistamas käinud. |
| Külvamine | Aprillikuu viimasel päeval paistis päike. |
| Künnipäev, 14. aprill | Seda, et talurahvakalendri järgi täna künnipäev on, ei teadnud meie klassist vist mitte keegi, kuni onu Mart meid enda juurde künnipäeva tähistama kutsus. |
| Küünlapäev, 2. veebruar | Hommikul enne kooliminekut vaatasin kalendrisse ja nägin, et talurahvas tähistas tänasel päeval küünlapäeva. |
| Lapsuliblikas | Lapsuliblika tunnwb ära tema helekollase tiivapaari järgi - isaliblikas on märksa kollasem kui emaliblikas, kuid mõlemaid kaunistab väike oranžikaspunane täpike. |
| Laululine lambalugu | Järgmisel hommikul ärgates lippasid Piia, Miina ja Liisa kohe Karjatsele. |
| Lauluritsikas | See rohelise kuuega tegelane, umbes lapse sõrma pikkune, on hea muusik. |
| Lauluväljak - meie laulu pesa | Võru-vanaisa korrutab ikka, et eestlased on läbi aegade olnud laulu- ja tantsurahvas, ja teate, minu meelest on tal õigus mis õigus! |
| Lauritsapäev, 10. august | Head lauritsapäeva, Moonikene!" |
| Leevikeste parv | Käisime eile väikevennaga kahekesi poes. |
| Lehelind | Kui vaid vagusi aias istuda, siis võib väike-lehelind end ilmutada küll. |
| Lehtpuud ja okaspuud | Ehk oled juba kuulnud, et lehtedega puid, nagu kask, vaher, tamm ja pihlakas nimetatakse lehtpuudeks. |
| Leivategu | Sügisel sai ema naabrionu käest värsket rukkijahu. |
| Lepatriinu | Lepatriinu võib tuttava tiivamustri järgi juba kaugelt ära tunda - punakal pinnal on kenad mustad täpid. |
| Lillelõhnaline meelugu | Lõpuks oli käes juunikuu kahekümne kolmas päev ehk jaanilaupäev. |
| Looduse kingitus | Järgmisel hommikul kui päike taevakaarele jõudis, oli ümbruses veelgi enam kevademärke. |
| Lumemantlites männipuud | Sel aastal olid meil tõesti kaunid valge jõulud. |
| Lõkke tegemine | Õunapuu mahasaetud oksad pidid mõne päeva kuivama, kuid viimaks oli käes kauaoodatud laupäevaõhtu. |
| Lõkketulesoe kartulivõtulugu | Viimaks oligi käes sügise sünnipäev. |
| Lääne-Virumaa | Lääne-Virumaa on Harjumaa naaber ning jagab temaga mitmeid kauneid paiku. |
| Läänemaa | Ühes perega olen ma külas käinud ka suvisel Läänemaal. |
| Lühike ja lõbus rehalugu | Oli heinakuu hiline hommikutund. |
| Lüpsmine | Mooni ja Maru astusid naabripere aiaväravast sisse just sel hetkel, kui tädi Leeni lauta Mustikut lüpsma läks. |
| Maa kaevamine | Kui isa peale hommikusööki õue astus, siis kuldnokk juba ootas teda. |
| Madisepäev, 24. veebruar | Talurahvaklendri järgi on täna madisepäev. |
| Magusalõhnaline küpsetamislugu | Juba mõne päeva pärast oli haigusepisik Pajude majast kadunud. |
| Mahla tegemine | Ühel augustikuu hommikul ärkasid Mooni ja Maru tavalisest veidi varem. |
| Mardipäev, 10. november | Lõpuks ometi on käes mardipäev - ootasime Maruga juba, ammu, et saaks marti jooksma minna! |
| Matsalu märjad niidud ja linnulaht | Haapsalu linnast lõuna poole jääb Matsalu laht, mille ääres asub Matsalu rahvuspark. |
| Metsa laul | Täna oli esimene koolipäev. |
| Metskits | Täna öösel sadas maha esimene lumi, olgugi, et on alles oktoobrikuu lõpp. |
| Metsosjad | Võru-vanaisaga tema kodumetsas jalutades nägime vana kuusiku all kasvamas ühte iseäralikku taime, millel lehti polnudki - üksnes vars, mille külge kinnitusid niitjad oksakesed. |
| Metsseaema ja põrsad | Et üle pika aja oli taas päikeseline ilm, siis otsustasime pinginaaber Hannaga jalutama minna. |
| Metsvint | Kui ma täna koolist koju tulin, nägin ma põllu ääres pajupõõsal istumas metsvinti. |
| Mihklipäev, 29. september | Talurahvakalendris oli mihklipäev väga tähtsal kohal, sest sellega lõppesid õuetööd. |