Autor
Sits, Eve Hele
Selle autori raamatud
Selle autori jutud
| Pealkiri | Esimene rida/lause |
|---|---|
| Admiral | Kui aias kasvavad päevapaabusilmade lemmiklilled, siis võib kindel olla, et tulemata ei jää sinna ka teised kirjutiivad - näiteks admiralid, kellele samuti meeldivad needsamad õied. |
| Allikas | Isa sõber onu Kalev kutsus meid juulikuu algul külla oma toredasse metsamajja. |
| Andresepäev, 30. november | Tänane päev kannab talurahvakalendri järgi andresepäeva nime. |
| Arusisalik | Pikliku keha ja haraliste "sõrmedega" arusisalik on taluaedades sage toimetaja. |
| Asjalood lähevad veelgi kahtlasemaks | Järgmisel hommikul sattus alles kastepiiskades tukkuvasse õunaaeda ilus kirju tiivuline, kelle roosakaspruuni kuube kaunistasid sinimustvalged mustrikirjad. |
| Bensiinikanister ja seaherne-printsess | Juba nügisid aga ulakad ja kangekaelsed tuulepoisid nätsupaberit piki heinasalkudes metsaserva edasi. |
| Eeri kohtumine õunaga | Uus päev tuli päikesepaisteline ja soe ning äratas varakult terve õunapuuaia. |
| Eesti oma hobune | Sel ajal, kui meie Kihnus olime, käisid Sass, Eedi ja Maru koos isadega hobuseid üle vaatamas ning põrgus. |
| Haab | Kui pärast metsanotsudega kohtumist Hannaga koju hakkasime minema, tabas meie kõrv metsaveerel mahedat leheklõbinat. |
| Hapukurgitegu | Isa oli Mere-pere parim hapukurgitegija ja seepärast jäi kurkide purkipanek juba linnaski igal aastal tema hooleks. |
| Harjumaa | Harjumaa on üks Eesti suurimaid maakondi. |
| Heinahõnguline jäljelugu | Kui isa puhkepäeva hommikul õue astus ja krudiseval lumel paar sammu tegi, jäi ta imestunult seisma. |
| Heinamaarjapäev, 2. juuli | Rahvasuus oli ütlemine, et Jaan tuli vikatiga ja Maarja rehaga järele," lausus Võru-vanaisa , kui ma temalt tänase heinamaarjapäeva kohta pärisin. |
| Heinategu | Naabri-Mustiku piim oli Mere-perele tasuta. |
| Herilane | Herilasi on mitut masti - nii erakuid kui ka neid, kes elavad suurtes ühispesades nagu mesilased. |
| Hiidlaste vägilane Leiger | Kui me Hiiumaale jõudsime, uurisin tädi Meerilt kohe Leigeri kohta, kes oli saarlaste Suure Tõllu noorem vend ja olla Hiiumaale kolinud. |
| Hiireviu | Igal kevadel hakkab meie küla põldude kohal liuglema suurte tiibadega lind, kelle hüüded kostavad selgelt - "Viuu, viuu". |
| Hiiumaa | Hiiumaa on suuruselt Eestimaa teine saar ning asub Saaremaa kõrval. |
| Hingedepäev, 2. november | Kui me täna hommikul Hanna ja Kadriga kooli ees kohtusime, siis imestasime väga - tavaliselt paistab sel ajal juba kooliakendest valgus, kuid täna oli koolimaja hämar. |
| Härmatis | Ühel hommikul kattis maad õrn härmatis - öösel oli õhk nii jahedaks läinud, et hommikukaste oli imetillukesteks jääkristallideks muutunud. |
| Hülged | Esimest korda sattusin Hiiumaale kevadel. |
| Ida-Virumaa | Eelmisel aastal käisime automatkal Ida-Virumaal. |
| Istutamine | Juba varakevadest saati olid Mere-pere aknalaudadel kasvanud pooleks lõigatud jogurtipakkides paprika-, kurgi- ja tomatitaimed. |
| Jaagupipäev, 25. juuli | Täna tähistame me koos naabritega jaagupi- ja jakobipäeva, sest talurahvakalendris tähistab jaagupipäevheinateo lõppu.. |
| Jaanipäev, 24. juuni | Eile oli jaanilaupäev ja täna jaanipäev. |
| Juurviljad keldrisse! | Lõpuks ometi oli käes sügiskuu, september. |
| Jõgeva kollane" ehk kartul, meie teine leib | Lisaks Viljandimaa Suislepa küla järgi ristitud õunasordile leidub meil veel kohanime kandvaid vilju - ja üks neist on Jõgeva linnalt nime saanud kartulisort, mis kunagi sealsamas sündis. |
| Jõgevamaa | Jõgevamaa on maakond, mis toetub ühe küljega vastu Eesti suurimat järve ehk Peipsi järve. |
| Jõulud, 24.-26. detsember | Meie kooli jõulupidu oli sel aastal väga eriline, sest see peeti talurahva kommete järgi. |
| Jäljed | Metsloomi ei pruugi metsas alati näha. |
| Jänes | Ühel pühapäeva hommikul, kui naabritädi juurde piima tooma läksin, ootas mind ees tore üllatus. |
| Jänesekapsad | Vanaisa näidatud suure siplegapesa lähedusest leidsime ma jänesekapsaid. |
| Järvamaa | Järvamaa asub päris Eestimaa keskel ja sellepärast nimetatakse seda Eestimaa südamaaks. |
| Jäätunud vihmaveelomp | Talv astub kikivarvul järjest lähemale ja lähemale. |
| Jüripäev, 23. aprill | Kui ma täna hommikul kooli läksin, seisis naabri-Kustas oma aiaväravas. |
| Kadakas | Õhtupoolikul viis onu Kalev meid kadakate vahele kõndima ehk nagu ta ise ütles - kadastikku kaema. |
| Kadripäev, 25. november | Loomulikult ootasime me peale nii muhedat mardipäeva ka kadripäeva saabumist. |
| Kakand | Pruunika või hallika kuuega kakand varjub pigem niiskesse ja jahedasse paika. |
| Kaks naabrit - Hallita ja Karjatse | Liisa-Laura, Miina-Marta ja Piia-Paula Paju on kolm õde, kes enne sündimist mahtusid kõik korraga ema kõhtu ära ja seepärast kutsutakse neid kolmikuteks. |
| Kama - eestlaste rahvustoit | Tädi Anul külas olles proovisime esimest korda elus ka eestlaste rahvustoitu - kama. |
| Kanarbik | Täna on juulikuu viieteistkümnes päev. |
| Kangurämblik | Kangurämblikud on ilmselgelt oma nime saanud hea kudumisokuse järgi, olgugi et nad pole sugugi nii hoolikad kudujad kui näiteks nende sugulased ristämblikud. |
| Karjalaskepäev, 1. aprill | Tänane karjalaskepäev tähistas talurahvakalendris loomade esimest kevadist karjamaale pääsemist. |
| Karusepäev, 13. juuli | Talurahvakalendri järgi pühitseti täna karuse- ehk karupäeva. |
| Kasekänd ja aastaringid | Käes on aprill, mahlakuu. |
| Kasemahla võtmine | Käes oli aprilli, mahlakuu keskpaik. |
| Kask | Käisin täna naabertalus, et üleaedsetega veidi juttu ajada. |
| Kerahein ja metsamarjad | Kojusõidu eel oli onu Kalevil meile veel üks tore üllatus varuks. |
| Kes siis lõpuks nopib saagi? | Uus päev näis mutionu Matile lausa lõputu. |
| Kevadiselt kirju sünnipäevalugu | Nüüd oskasid Piia, Miina ja Liisa küpsetada, sest memme Viive oli neile selgeks õpetanud ühe retsepti, mille järgi tüdrukud olid koos emaga juba mitu korda kaeraküpsiseid teinud, ja lubas, et õpetab veelgi. |