| Pealkiri | Autor | Esimene rida/lause | Asukoht |
|---|---|---|---|
| Abivalmis laps | Vilep, Heiki | Ma ei viitsi, kurtis Tiit, | lk. 219 |
| Ellen ja lehm | Arder, Ott | Linnalaps on Ellen Ehm, | lk. 34 |
| Hiire hüppamine | Mänd, Heljo | Hiir ostis endale hüppenööri, | lk. 194 |
| Hiire muinasjutt | Leies, Uno | Kass sai kätte väikse hiire, | lk. 76 |
| Jaaniussike | Kotta, Felix | Kord leidis Ussike, kel väike latern käes, | lk. 131 |
| Jonnieesel | Jürisson, Helvi | Üks väike eesel kisas- | lk. 53 |
| Jorupill jonn | Mänd, Heljo | Majast majasse astub jonn, | lk. 53 |
| Juss oli väike peremees... | Enno, Ernst | Juss oli väike peremees, | lk. 116 |
| Kaebupunn | Kesamaa, Manivald | Ilma mingi vaevata | lk. 178 |
| Karu ja mesilased | Malm, Carl Eduard | Kuramaal üks maias karu, | lk. 177 |
| Kass Karlotte | Kangur, Kalju | Seisid keldris koorepotid, | lk. 54 |
| Kehv kõhn poiss | Runnel, Hando | Kehv kõhn poiss läks | lk. 194 |
| Kerge ja raske | Kesamaa, Manivald | Mis on kerge, mis on raske? | lk. 211 |
| Koer ja kass | Kotta, Felix | Truu oma loomusele, Peni vihkas Kassi, | lk. 63 |
| Kooliminek | Kamsen, Reinhold | Vaatke meest, kuis tema astub, | lk. 77 |
| Krokodill | Sööt, Karl Eduard | Singel - vingel ninaprill, | lk. 40 |
| Kui ma ükskord natuke eksisin | Hainsalu, Lehte | Läksin ainult väravale, | lk. 158 |
| Kuidas joonistada kassi | Siig, Arvi | Me kassi joonistame nii: | lk. 73 |
| Kurr ja Nurr | Leies, Uno | Kassipojad | lk. 56 |
| Kuusk ja kask | Lipp, Martin | Kuusk kõikus kõrgel mäel, | lk. 126 |
| Laisk poiss | Malm, Carl Eduard | "Ei ma täna lähe kooli, | lk. 69 |
| Laps ja tuul | Enno, Ernst | Tuul: Tipp, tapp, tilluke, | lk. 145 |
| Laul kolmest kihulasest | Sõelsepp, Venda | Läks matkateele Lihulast | lk. 136 |
| Laul Pätust, kes pahandusi teeb | Reinla, Astrid | Oma Pätu on vist igas peres. | lk. 54 |
| Mart ja seep | Wimberg (pseud.) | Lasteaiast veel üks juhtum | lk. 95 |
| Meie kiisul kriimud silmad (pealkirjaks esimene rida) | Meie kiisul kriimud silmad, | lk. 66 | |
| Mina väike... | Visnapuu, Henrik | Mina väike poisiklutt | lk. 126 |
| Mägra maja | Jürisson, Helvi | Mägral oli maja | lk. 193 |
| Mölder | Tamm, Jakob | On ettevaatus igas asjas hea, | lk. 118 |
| Ninasarvik | Siig, Arvi | Kust ninasarvik sarve sai, | lk. 55 |
| Nukusõit | Bergmann, Jaan | Oli meil noori nukukesi: | lk. 41 |
| Ohakas | Parve, Ralf | Õppur Oskar Ohakas | lk. 75 |
| Oina aru | Raud, Eno | Õuel oinas, kas sa tead, | lk. 70 |
| Oti koolikott | Leies, Uno | Oh seda Otti! | lk. 77 |
| Pai laps | Lember, Ira | Ma jutustan lapsest, kes oli nii pai | lk. 162 |
| Piripilli-Liisu | Hindrey, Karl August | Jaaku-Leenat olid ikka | lk. 42 |
| Pirukalaul | Runnel, Hando | Por - por por - por | lk. 104 |
| Punik | Tamm, Jakob | Kord Päitsik puksis Punikut, | lk. 190 |
| Puupeapuu | Vilep, Heiki | Kuskil kaugel peapuumetsas | lk. 70 |
| Pärast mänge | Kesamaa, Manivald | Eetrist siin ei lõhna, | lk. 59 |
| Reinu jäätis | Leies, Uno | Talvel jäätist süüa | lk. 163 |
| Riiukuked | Runnel, Hando | Kikkapoeg tahtis tapelda, | lk. 56 |
| Rongimäng | Mänd, Heljo | Toomas-vedur järve ääres | lk. 218 |
| Rähn rätsepaks | Jürisson, Helvi | Rähn tuli metsa rätsepaks. | lk. 98 |
| Rändamine kosmoses | Wimberg (pseud.) | Kui sa ükskord rändama | lk. 96 |
| Sajajalgne | Kangur, Kalju | Sajajalgsel oli kavas | lk. 161 |
| Sassi merereis | Leies, Uno | Jääpangast laeval | lk. 163 |
| Saunalugu | Saar, Olivia | Hülgeperes mindi sauna, | lk. 154 |
| Saunas | Leies, Uno | Lepatriinu | lk. 153 |
| Siga | Tamm, Jakob | Paar korda siga küna ümber käis, | lk. 179 |
| Siil | Eisen, Matthias Johann | Siil see sammub siledalt | lk. 10 |
| Suur lärm | Luik, Viivi | Laps laulab, trambib, karjub | lk. 162 |
| Teine süüdi | Merilaas, Kersti | Aknal tuvid kraaklevad, | lk. 55 |
| Teiste laste mänguasjad | Tungal, Leelo | Teiste laste mänguasju | lk. 168 |
| Tige tigu | Vilep, Heiki | Tige tigu tõusis täna | lk. 64 |
| Tipa kooliteel | Enno, Ernst | Ilus kevadine ilm- | lk. 146 |
| Traadi laul | Sõelsepp, Venda | Minu pikki haarmeid pidi | lk. 117 |
| Valm punamütsikesest hundipilkajast | Vaiksoo, Jaanus | See lugu juhtus muistsel aal, | lk. 14-15 |
| Varblane tuleb talupojale reheliseks | Malm, Carl Eduard | "Talupoeg, talupoeg, tik, tik, tak | lk. 13 |
| Viisk, Põis ja Õlekõrs | Grenzstein-Piirikivi, Ado | Uhti, uhti! uhkesti | lk. 8 |
| Väikesed perenaised | Runnel, Hando | Nigeli - nageli, | lk. 104 |
| Ärahellitatud laps | Vilep, Heiki | Ma olen väike, väga armas olen ma | lk. 219 |
| Üks koolieelik | Hainsalu, Lehte | Seisab tilluke inime väraval, | lk. 74 |
| Pealkiri | Autor | Esimene rida/lause | Asukoht |
|---|---|---|---|
| Anne ja nööbid | Hainsalu, Lehte | Väike Anne armastas oma asju kaotada - küll juukseklambreid, küll patsipaelu, küll nööpe. | lk. 155 |
| Annemari | Hainsalu, Lehte | Annemari on armas väike tüdruk. | lk. 157 |
| Ega me ometi sellepärast vihased ole? | Riksi ja Raksi, mõlemad noored kasvavad koerad, leidsid aia alt siili. | lk. 36 | |
| Hundid | Tigane, Leida | Jüri tuli õhtul väljalt, oli õige väsinud ja tahtis kohe magama minna. | lk. 107-108 |
| Hüljatud raamatute loss | Vilep, Heiki | Villiam istus järjest rohkem arvuti taga ega lugenud raamatuid enam peaaegu üldse. | lk. 88-90 |
| Ihnepäits ja Ahvepäits | Hainsalu, Lehte | Elasid kord Ihnepäits ja Ahnepäits. | lk. 169 |
| Jalutuskäik | Arder, Ott | Kunagi ammu elas üks perekond, kes oli väga vaene. | lk. 166 |
| Julge töö | Made, Reet | Isa ja ema ehitasid piirdeaeda, lapsed mängisid õues. | lk. 115-116 |
| Järelkõndija | Vallikivi, Arvo | Johannes oli hädas oma varjuga. | lk. 197 |
| Jäätiseauto äpardus | Raud, Eno | Oli palav suvepäev. | lk. 6-7 |
| Kaks töömeest | Rammo, Helju | Mati istus laua taga ja õppis. | lk. 71-72 |
| Kaks väikest tarka | Sõelsepp, Venda | Soojal kevadpäeval kepsles varss metsa ääres aasal, lõi eest ja tagant üles, jooksis traavi ja proovis galoppi, painutas kaela rõngasse, vehkis sabatuustakuga ja tegi igasuguseid imevigureid, mis aga pähe tulid. | lk. 133-135 |
| Karl-Kalev ja siil Liis | Rummo, Paul-Eerik | "Kevinil on siil, mina tahan ka," teatas Karl-Kalev vanematele. | lk. 83-87 |
| Kass | Väli, Heino | Kui ema koju tuli, seisis sahvriuks ristseliti lahti. | lk. 196 |
| Kelk ja kilk | Pervik, Aino | Kilgil hakkas ahju taga palav. | lk. 130 |
| Kiidukukk | Saar, Olivia | Kukekülas oli igas peres oma kukk, sellest oli küla nimegi saanud. | lk. 137-138 |
| Kiisuke, leevike ja Eevike | Oro, Julius | Istus lepapuu oksal väike leevike. | lk. 17 |
| Kipsmjäu ja Kipsnjäu | Maran, Iko | Tolmusel riiulil seisis kaks kassi: Kipsmjäu ja Kipsnjäu. | lk. 61-62 |
| Kotkas ja kurg | Rannap, Jaan | Veskijärvetaguses päratus soos, ühel äravahetamiseni sarnastest rabapeenardest on kaljukotka pesa. | lk. 79 |
| Kuidas supikulp lasteaias käis | Kivirähk, Andrus | lk. 223-224 | |
| Kurjad mehikesed | Raud, Eno | Ühe suure maja õuel elasid kurjad mehikesed. | lk. 149-152 |
| Kõrv kikkis | Lember, Ira | Koer nuuskis pargiteel ja otsis jälgi. | lk. 32-33 |
| Laps ja raamat | Tõnisson, Mats | Laps hüüab: "Kuule, raamat, tule ruttu siia! | lk. 67 |
| Lennupost | Mänd, Heljo | Kadri ütles õhtul emale: "Tead, ema, meie klassis käib lennupost." | lk. 81-82 |
| Lohepoeg, kes oli olemas | Toomet, Tiia | Lohepoeg tuli teiste loomalaste juurde. | lk. 31 |
| Lumivalgeke ja Lubivalgeke | Maran, Iko | Planguserval said kokku kaks plüüskassi. | lk. 60-61 |
| Marianne | Hainsalu, Lehte | Marianne on tore väike tüdruk. | lk. 156 |
| Mis valge hobune mõtles | Raud, Eno | Leili mängis parajasti naabri Maiega keksu, kui ema teda aknast hüüdis: "Leili, tule sööma!" | lk. 159 |
| Mitu kuud? | Mänd, Heljo | Kadri ja Pille korjasid liivakastist oma mänguasjad kokku ja pidid tuppa minema, kuid jäid siiski veel liivakasti äärele istuma. | lk. 80-81 |
| Mõtleja | Raud, Eno | Koos teiste autodega elas garaažis piimaauto, kes armastas vahetpidamata mõelda. | lk. 132-133 |
| Naer | Vallikivi, Arvo | Naer säras kõikidel nägudel. | lk. 78 |
| Noored öökullid | Oro, Julius | Metsas elas vana öökull oma kahe pojaga. | lk. 37-39 |
| Nööp | Pervik, Aino | Kaaril oli üks rumal mood. | lk. 113-115 |
| Pliiats ja kumm | Laas, Helle | Ema kinkis mulle pliiatsi ja kummi, et õpiksin tähti kirjutama. | lk. 94 |
| Polla, sina ei tea, kui hea sul elada on! | Kitzberg, August | Naabri-Matsi väike tütar, seitsmeaastane Liisi, läks ühel hommikul kooli, võileib käes. | lk. 66 |
| Päikesevarjuga lepatriinu | Laas, Helle | Väike lepatriinutüdruk võttis täpilise päikesevarju ja läks metsa alla kõndima. | lk. 57 |
| Sarved peas | Lember, Ira | Ma jutustan teile ühest poisist, kelle nimi oli - kuid tema nimel polegi ju tähtsust - nimetame teda lihtsalt poisiks. | lk. 215-217 |
| Silgud | Tigane, Leida | Teisel hommikul pärast seda, kui Jüri Eskule tuli, äratas peremees ta juba õige vara. | lk. 105-107 |
| Sõnakuulelik kängurupoeg | Toomet, Tiia | Väike kängurupoeg istus ema kõhu peal taskus ja vaatas teiste loomalaste mängu pealt. | lk. 164 |
| Targasti tehtud | Sõelsepp, Venda | Kord olid siilid ja ämblikud mingi tühise asja pärast kangesti pahuksisse läinud. | lk. 28-29 |
| Tindipott ja sulepea | Oro, Julius | Klassitoas laual olid tindipott ja sulepea. | lk. 129-130 |
| Tipi ja Täpi uued sõbrad | Leies, Uno | Oravaemal oli neli poega. | lk. 198-200 |
| Tipp, Täpp ja kolm jänkupoissi | Leies, Uno | Kolm jänkupoissi läksid linna kapsapirukaid ostma. | lk. 91-93 |
| Tormi käes | Raud, Eno | Väljas möllas kange torm. | lk. 18 |
| Trull ja Trips | Maran, Iko | Majaseinal suikus Trull, ümmargune nagu pall, kõverik saba küsimärgina rippu. | lk. 26-28 |
| Tuul | Vallikivi, Arvo | üksik talu seisis lagendikul. | lk. 146-147 |
| Tõukeratas | Laas, Helle | Taavi sai endale sünnipäevaks tõukeratta. | lk. 160 |
| Tänapäeva lapsed | Laas, Helle | Piia seob gaassalli pähe. | lk. 87-88 |
| Valu | Jõgisalu, Harri | Kevad. | lk. 212-213 |
| Vares ja leivakooruke | Oro, Julius | See oli veel suvel, kui põllul küpses rukis ning aedades valmisid marjad ja õunad. | lk. 188 |
| Vöödik ja Sigrimigri | Maran, Iko | Laual lebas kaks paberkassi. | lk. 24-26 |
| Ööliblikas ja Päevaliblikas | Jürisson, Helvi | Ükskord tahtis Ööliblikas Päevaliblikale naiseks minna. | lk. 58 |
| Üks õpetlik jutt | Kitzberg, August | Notsu ja Põssa, kaks sigudikku, olid head sõbramehed ja ei hoolinud sellest midagi, et Alttare lesknaise sigudik ka hea meelega nendega sõber olla oleks tahtnud. | lk. 9 |
| Pealkiri | Autor | Esimene rida/lause | Asukoht |
|---|---|---|---|
| Ahvipoeg, kes ei tahtnud areneda | Toomet, Tiia | Maopoeg, lõvipoeg ja ahvipoeg arutasid palmi varjus oma tulevikku. | lk. 47 |
| Hiire väimees | Elas kord uhke hiir. | lk. 123-124 | |
| Jänesepoeg Jussi koolitee | Rannap, Jaan | Jänesepoeg Juss seadis end kooliteele. | lk. 147-148 |
| Jänesepoeg Jussi mobla | Rannap, Jaan | Sent sendi servale, kroon krooni kõrvale, viimaks oli jänesepoeg Jussil mobiiltelefoni raha koos. | lk. 191-192 |
| Kaks venda | Pukk, Holger | Metsa ääres said kokku kaks karu. | lk. 181-184 |
| Kilgi võti | Kuus, Elar | Inimesel olnud majas mõnus ja mugav. | lk. 213-214 |
| Kitsetall otsib hädaohtu | Mänd, Heljo | Elas üks Naljakas Kitsetall. | lk. 184-186 |
| Linnaehitajad | Jürisson, Helvi | Ükskord hakanud putukad arutama: sipelgatel on linn, mesilastel on linn - eks meie võiks ka linna ehitada. | lk. 109-110 |
| Metsavanad | Jakobson, August | Metsa ääres taluperes käis reinuvader tihti kanu näppamas. | lk. 15-17 |
| Mõisahobune ja taluhobune | Jakobson, August | Mõisahobune ja taluhobune olid suured sõbrad: kus aga kunagi kokku said, teretasid teineteist viisakalt, kui aga iganes vaba aega juhtus olema, istusid maha ja ajasid juttu maast ning ilmast. | lk. 127-129 |
| Rebane hanekarjas | Mägiste, Julius | Mees läks karjust otsima. | lk. 43-46 |
| Rebasepoju ja teised | Toomet, Tiia | Rebasepoju läks esimest päeva teiste loomalaste hulka. | lk. 30 |
| Sabaotsakesed | Reppo, Enno | Elasid kord kassike ja kutsikas, mõlemad olid musta-valgekirjud. | lk. 120-122 |
| Vapsiku meetegemine | Jürisson, Helvi | Ükskord tulnud vapsikul tahtmine mett teha. | lk. 195-196 |
| Veteema heategu | Kõrv, Jakob | Ükskord istus vaenelaps, seitsmeteistkümneaastane tüdruk, järvekaldal jõesuu ligidal, nuttis oma muldaläinud ema ja isa taga ja kaebas, et tal elu on vilets, perenaine ja peremees kurjad. | lk. 10-12 |
| Vägev vähk ja täitmatu naine | Kreutzwald, Friedrich Reinhold | Mees ja naine läinud hommikul vara heinamaale, teinud noore lõunani tööd, siis ütelnud naine mehele: "Mine, püüa jõest mõni vähk või kalake, mis sulle kätte juhtub, et leivakõrvast saame." | lk. 170-176 |
