| Hirmus naaber |
Lumises salus kössitas männioksal tihasepere. |
| Isade tarkus |
"Ai!" karjatas Peep, "üks torkab!" |
| Isevõtu-poeke |
Taevas punetas koit. |
| Jalakäija |
"Rääk lääb, rääk lääb," kostis rohust. |
| Jänesepoeg, kes luuletas |
Vabarnapuhma varjus mugavas majakeses elas jänesepaar. |
| Kes seda tohivad |
Vanaisa juures maal viibides tegid Ugu ja Väike-Venno matka kolhoosi keskusesse. |
| Kole töö |
Oli kord aeg, kus inimestel ei tarvitsenud töid kaugelt otsida. |
| Kuidas Kõverik kõndima õppis |
Kaugel laanes laskis mees noolega priske sõnni maha. |
| Kuidas mõned rändavad |
Taimed pidasid omavahel nõu. |
| Kuidas pühad luuavarrega kinni püüti! |
Kui minu vanaisa veel paras põngerjas oli, elas ta üksikus talukeses keset soid ja laani. |
| Kuidas taimed oma lapsi kodust ära saatsid |
Taimedel sündisid suve jooksul lapsed - seemned. |
| Kuldnokkade elamu |
"Meheke, lenda alla!" |
| Kuningas Murjan |
Mürra-mürra-mürra!.. |
| Käo-Jaani kesik |
Pere oli õhtueinele kogunenud. |
| Kümnenäoline |
Kord kippus põud kõike haljendavat hävitama. |
| Lauliku lapsepõli |
"Pots!" kuuldus lepikus. |
| Lehed ja okkad |
Üsna ürgsel ajal, kui inimene oli väike ning väeti, puudunud metsal veel rohelus. |
| Maailmavaatajad |
Pääsukesed sädistasid: "Suvel sai küllalt tööd rabatud, kärbseid kütitud, kihulasi tabatud. |
| Mure-Mikk ja Kangemees |
Oli soe suvi, toidupoolist mets täis, unease igal oksal. |
| Päikese perekond |
Päike kõndis ülal taevas piki Linnuteed läbi lõputu maailmaruumi. |
| Röövlid |
|
| Sõnad söögi sees |
Ungru pere elas sealsamas mõisas, kus meie. |
| Terve teadja ja poole pealt peatuja |
Rahvas räägib, et kord teinud karu rebasele ettepaneku: "Keedame koos kaalikasuppi." |
| Tihasepere kole naaber |
Talvises metsas lumisel männioksal istusid tihased. |
| Viimane lumememm |
Lähenev Kevad hõiskas: "Talvetaat, ae hakka astuma! Mu lilledel on aeg aasale ilmuda." |
