Kreutzwald, Friedrich Reinhold
Selle autori muinasjutud
| Pealkiri |
Esimene rida/lause |
| Imeveski |
Üks vaene vanemateta tütarlaps oli väga õelasse peresse kasvandikuks sattunud. |
| Kullaketrajad |
Tahan teile vanade päevade pärandusest ühe kena jutu vesta, mis sel ajal sündinud, kui veel murud muistsel kombel neljajalgsete ja suleliste keeletarkust kuulsid. |
| Näkineitsi |
Vanal õnneajal leiti maa peal palju paremaid inimesi kui praegu, sellepärast laskis ka taevaisa mõne imelikuma loo neile avalikuks ilmuda, mis nüüd kas hoopis varjul seisab või harukorral kellelegi õnnelapsele nähtavaks tõuseb. |
| Puulane ja Tohtlane |
Ühel kitsil peremehel oli sellepärast alati tüli ja meelehaigust, et sulased ja tüdrukud tema juures iial paika ei pidanud. |
| Udumäe kuningas |
Kord olid külalapsed metsas õitsil. |
| Vaeslapse käsikivi |
Üks vaene vanemateta tütarlaps oli kui lambatall järele jäänud ja õelasse peresse kasvandikuks saanud, kus tal muud sõpra ei olnud kui perekoer Krants, kes mõnikord leivakoorukesi vaeslapse käest sai. |
| Vägev vähk ja täitmatu naine |
Mees ja naine läinud hommikul vara heinamaale, teinud noore lõunani tööd, siis ütelnud naine mehele: "Mine, püüa jõest mõni vähk või kalake, mis sulle kätte juhtub, et leivakõrvast saame." |
