| Kuidas koiott tähed laiali puistas |
Ganeri, Anita |
Edela-Ameerika kuumusest paakunud kõrbemaastikul kummub hoomamatu öötaevas Maa kohal igas suunas, kätkedes endas otsatul hulgal tähti. |
| Kuidas kolm vägilast vaenlasi võitsid |
|
Iidsel ajal elas lõunas vaene vanaätt. |
| Kuidas konn pettis tiigrit |
|
Kanvonis elas Teemandi-mägedes tiiger. |
| Kuidas kukk lõviga vaidles |
|
Lõvi oli kuke peale hirmus pahane, sest iga kord, kui lõvi hakkas keskööl möirgama, alustas kukk kiremist. |
| Kuidas kuningatütar naerma pandi |
|
Kord elas üks vanamees oma pojaga saunas. |
| Kuidas kuradid kaotasid oma kuld- ja hõbekepid |
|
Suust suhu käib niisugune lugu: |
| Kuidas kurg tahtis nurmkana naiseks võtta |
|
Kurg on pikkade jalgadega. |
| Kuidas Kuth ja Miti pähklil käisid |
|
Ükskord ütles Kuth Mitile: "Lähme pähkleid korjama!" |
| Kuidas Kuth oma naise Miti töökaks õpetas |
|
Alguses oli Kuthi naine Miti kole laisk, Kuth ise oli väga töökas. |
| Kuidas Kuth rebast ehmatas |
|
Elas kord üks rebasepiiga, kes tahtis kangesti mehele minna. |
| Kuidas Kuu endale rõivad sai |
Mcallister, Angela |
Kuu oli väga kurb. |
| Kuidas kuu kummardas tähe ees |
Cvirka, Petras |
Elas üks mõisahärra ja tal oli sulane. |
| Kuidas Lanski järve Lalka saar tekkis |
|
Tare oli puust ja seisis päris järve kaldal, nii et vahused lained pritsisid lävepakule ja längus seintele. |
| Kuidas lindude vahel sõprus tekkis |
|
Vanasti lindude vahel sõprust ei olnud. |
| Kuidas linnud endale kirjud suled said |
|
Ennevanasti olid kõik metsalinnud kas mustad, valged või äärmisel juhul musta-valgekirjud. |
| Kuidas linnud ja loomad Daugavale sängi kaevasid |
|
Ükskord ennemuistsel ajal otsustasid linnud ja loomad Daugava jõele sängi kaevata. |
| Kuidas loodi päike |
Mcallister, Angela |
Kunagi ammu Unenägude ajal, kui maailm oli alles noor, polnud taevas päikest. |
| Kuidas loomad endale sabad said |
|
Oli päev, mil loomade valitseja otsustas kõigile loomadele sabad välja anda. |
| Kuidas loomade järgi aastaid loendama hakati |
|
Räägitakse, et väga vanal ajal ei teadnud inimesed, kuidas loomade järgi aastaid arvestada. |
| Kuidas lund hakkas sadama |
|
Jah, just ükskord ennemuistsel ajal ei teadnud inimesed lumest veel midagi... |
| Kuidas lõpetada sõda |
Petrone, Epp |
Palju-palju aega tagasi elasid kõrvuti kaks hiinlaste hõimu, kes omavahel sugugi läbi ei saanud. |
| Kuidas mari pettis sarvikut |
|
Ühel maril oli järve ääres kasvava männi otsas mesipuu. |
| Kuidas mees ussikoopast õnne leidis |
Parijõgi, Jüri |
Kihala mõisas elas vanasti kuri härra. |
| Kuidas mees varastamise maha jättis |
Parijõgi, Jüri |
Minu vanaisa teadis kõnelda, et kui tema poisike olud, siis elanud Vääraku küla taga üksikus talus mees, kellel olnud paha mood teiste oma näpata. |
| Kuidas Metsapoole kukk õlut jõi |
|
Kevade saabumine mõjus Metsapoole kukele õige kummaliselt. |
| Kuidas Mordho jumalat pettis |
|
Elas kord vaene kõrtsmik, kel oli imekaunis naine. |
| Kuidas nupukas naine kavaldas üle kõrged aukandjad |
Hulpach, Vladimir |
Ühes teatud linnas - raske öelda, millises nimelt - elas noor naine, kaupmehe kaasa, keda märkasid kõik mehed, olgu nad vaevu täiskasvanuks saanud kollanokad või elatanud isandad, sest see naine oli väga kaunis. |
| Kuidas nõunik võlukunsti õppis |
|
Kunagi tundis üks radža suurt huvi igasuguste imede vastu. |
| Kuidas orav endale saba sai |
Petrone, Epp |
Ennemuiste elasid orav ja jänes sõbralikult, jalutasid sageli koos metsa vahel ringi. |
| Kuidas paharetid hauakaevaja kaasa viisid |
|
Kunagi palju-palju aastaid tagasi - nii ammu, et lugu peab õige olema, sest seda uskusid juba meie esivanemad - elas ühes vanas kloostrilinnas keegi Gabriel Grub, kes pidas kellalööja ja hauakaevaja ametit. |
| Kuidas pealik Männipuu endale nimeks sai |
Mcallister, Angela |
Ühel päikeselisel sügispäeval oli mets linde täis. |
| Kuidas pime kuninga väimeheks sai |
|
Peremehel oli kaks poega. |
| Kuidas poiss keisrit võitis |
|
Kes teab mis riigis ja mis maal elas kord õel ja ahne keiser. |
| Kuidas poiss vandumise järele jättis |
Parijõgi, Jüri |
Sepa peremehel oli sulane-ise alles noor poisinolk, aga vali vanduma, kui vähe midagi oli. |
| Kuidas põldpüüd rääkima hakkasid |
Hulpach, Vladimir |
Al Malik az-Zahir oli üks kõige võimsamaid Türgi sultaneid, ta oli nii ülistatud, just nagu oleks ta kandnud tervet maakera oma õlgadel. |
| Kuidas rebane hundile kasukat tegi |
|
"Sina oled ikke va isandas mies," ütles rebane hundile, kui temaga metsas kokku sai. |
| Kuidas rebane oma saba karistas |
|
Rebane oli jalutuskäigul. |
| Kuidas rebane sai endale valge sabaotsa |
|
Rebasel oli õnnestunud Metsapoole perenaine jõele meelitada, kui ta läbi korstna hüüdis, et karu on nende jääauku solkimas. |
| Kuidas Riia linn liivauputusest pääses |
|
Riia linn oli ühekorra vanasarviku välja vihastanud. |
| Kuidas saunapoiss sai kuningaks |
Parijõgi, Jüri |
Kunagi elasid kauge metsa ääres peremees ja saunamees. |
| Kuidas seapoiss kuninga väimeheks sai |
|
Ükskord elas üks leskmees, kel oli esimesest naisest poeg Ants järele jäänud. |
| Kuidas siililapsed pidid saapad saama |
|
Siiliisal ja siiliemal oli kümme siililast. |
| Kuidas soe ilm kadunud oli |
|
Ükskord talvel sadas nii palju lund, et keegi ei saanud enam jahile minna. |
| Kuidas sulane näkkide saladused teada sai |
Parijõgi, Jüri |
Kord saatis peremees sulase jõe äärde kalu püüdma. |
| Kuidas sääsed hobuse maha panid |
|
Sääsed võtsid nõuks, et murravad hobuse maha. |
| Kuidas sääsed siia jäänud |
|
Vanal ajal pidanud sääsed nõu ära Saksamaale elama minna, sest et siin raske olla läbi saada. |
| Kuidas sündis maa |
Petrone, Epp |
Enne seda, kui sündis maa, oli kõikjal vaid vesi, nii kaugele, kui silm ulatas. |
| Kuidas sündis pikne |
Mcallister, Angela |
Iga kolmeteistkümne kuu tagant tulid khasi suguharu liikmed kokku, et pidu pidada. |
| Kuidas sündis Suur Vanker |
Mcallister, Angela |
Elas kord ühe mäe jalamil orus vana naine koos oma seitsme pojaga, kes armastasid teda kogu südamest. |
| Kuidas sündisid tähed? |
Petrone, Epp |
Kas sa oled vaadanud öisesse taevasse? |
