| Arupidamine lastetoas |
"Ema," hüüdis Jaanika. "Tule ruttu! Vaata, missugused imelikud asjad meie mänguasjakasti on sattunud." |
| Direktor avaldab saladuse |
"Uue muuseumihoone ehitamine võtab veel aega," jätkas direktor. |
| Eesti ajaloo kiirkursus |
"Kes need võõrad vallutajad olid ja mida nad siit tahtsid?" päris Liisa ema käest. |
| Eesti keel |
"Eesti keelt oskamata on Eesti Vabriigis keeruline hakkama saada," oli isa Martaga nõus. |
| Eesti kliima ja ilmad |
"Me võime neile kirjutada, et juulikuus on Eestis soojad ilmad," pani Liisa ette. |
| Eesti linnad |
Lapsed uurisid kokkupandud puslet. |
| Eesti lipp |
Isa tuli töölt ja hõikas juba ukselt: "Lapsed, mul on täna midagi teie jaoks!" |
| Eesti loomad ja linnud |
"Mets on kodupaigaks ka paljudele loomadele ja lindudele," rääkis isa edasi. |
| Eesti maakonnad |
Mihkli, Liisa ja Marta emapoolne vanaisa Veljo ja vanaema Reet elasid Türil. |
| Eesti maastikud |
Järgmistel päevadel istus isa hilise õhtuni oma töölaua taga ning lastega tegelemiseks ei jäänud tal aega. |
| Eesti metsad ja puud |
"Mulle meeldib Eesti ka sellepärast, et siin on nii merd kui metsa", jätkab isa. |
| Eesti põhiseadus ja riigikord |
Isa tõi suure ümbriku ja pani laste joonistused sinna sisse. |
| Eesti rahvakalender |
Mihkel seisis juba tükk aega seinakalendri ees. |
| Eesti rahvariided |
Kõige suurem ruum memme ja taadu majs oli kunagine rehetuba. |
| Eesti rahvustoidud |
Köögist levisid tuppa mõnusad söögilõhnad ja juba hõikaski ema lõunale. |
| Eesti riigi saatus 20. sajandil |
"Ja sellest ajast ongi Eesti riik olemas," võttis Mihkel ema jutu kokku. |
| Eesti riigi sünd |
"Oma riigi loomisele eelnes pikk ettevalmistusaeg," rääkis ema. |
| Eesti vapp ja hümn |
"Kas kõikidel riikidel on oma lipp?" uuris Marta isalt. |
| Eestlased on laulurahvas |
"Hüüavad pasunad, tõuske üles, magajad!" laulis Mihkel Martale, kes uniseid silmi nühkis. |
| Eestlased on moodne arvutirahvas |
"Internet on vist ära!" hõikas isa oma toast. |
| Eestlaste päritolust |
Ema, kes parajasti järgmise koolitunni materjale ette valmistas, oli nõus pausi pidama. |
| Ema jutustab endisaja talulastest |
Tänapäeval elab enamik lapsi linnades suurtes majades. |
| Ema portree |
Harilik pliiats oli üksi kodus ja vaatas suurt kunstiraamatut, kus oli palju pilte. |
| Ema räägib kõrkjatest ja lugadest mänguasjadest |
"Niisketes kohtades kasvavad kõrkjad ja load olid lastele väga heaks mänguasjamaterjaliks. |
| Emmi-tädi räägib, milliseid mänguasju muuseumis ei ole |
"Eesti Rahva Muuseumis on ainult väga väike osa endisaja talulaste mänguasjadest," kinnitas vanatädi Emma. |
| Endisaja talulapsed |
Lapsed pole alati elanud nii nagu praegu. |
| Endisaja talulaste salmidest ja salakeeltest |
Kaltsutitt Mann lausa sulas õndsusest. |
| Esimesed maasikad |
Selle suve esimesed maasikad leidis Kaur. |
| Gaasipliit |
Lohemadu on meie kööki tulnud. |
| Hajameelne vanaema |
Sadas peenikest seenevihma ja vihmaussipoeg kavatses maapinnale tõusta. |
| Halb ilm |
Taevas oli sinine ja päike paistis palavalt. |
| Halliruudulise kleidiga kaltsunuku lugu |
"Mina olin Anni nukk," alustas halliruudulise kleidiga kaltsunukk. |
| Hirmulugu |
Hirme on igasuguseid. |
| Hädaohtlik mäng |
Väike Triinu ja väike Liis mängisid õues. |
| Ida-Virumaal |
Ida-Virumaa võeti reisiplaani sellepärast, et Andrew tahtis näha sealset tööstuspiirkonda, kus elab palju venekeelset rahvast. |
| Igaüks valib lemmikud |
Jürgen uuris parajasti mingeid puust masinavärke. |
| Ilma silmadeta karu ja kaltsutitt annavad mõistatusi |
Ilma silmadeta karu oli nukk Helmi laevasõidujutu ajal nihelema hakanud. |
| Ilus kleit |
"Ma ei taha punast mustade täppidega kleiti!" jonnis väike lepatriinu. |
| Imelikud mõtted vanal ajal |
Vanal ajal tulid lastele vahel pähe imelikud mõtted. |
| Jaanilaupäev ja võidupüha |
Jaanipeo ettevalmistused algasid juba mitu päeva varem. |
| Jalutuskäik metsas |
Väike Mart jalutas emaga metsas. |
| Jäätisesöömise jutt |
Rein sõi jäätist. |
| Jürgen ja Jaanika |
Kui Jürgen ja Jaanika olid kõhu täis söönud ja oma tuppa tulid, ei märganud nad esialgu midagi kahtlast. |
| Kaltsutitt Manni jutustus |
Mänguasjad rüüpasid üksteise järel lüpsisooja piima ja murdsid pead, mida ette võtta. |
| Kaltsutitt räägib, kuidas vanasti nukke tehti |
"Kuidas vanasti lapsed oskasid ise mänguasju teha?" imestas Jaanika. |
| Kaur ja nälg |
Kaur istus köögilaua taga, pudrutaldrik ees, kollane võisilm sees, aga tal ei olnud söömise tuju. |
| Kaur ja peegli-Kaur |
Esiku seinal on peegel. |
| Kelleks vana aja lapsed saada tahtsid |
Tüdrukud tahtsid saada õpetajaks, arstiks ja müüjaks. |
| Kes see oli? |
Väike lõvipoeg jooksis koju ja hüüdis õhinal: "Ema, ema! Täna tuli meie mänguplatsile uus loomalaps." |
| Kiusupunn |
Kõik pliiatsid elasid suures pliiatsikarbis sõbralikult, ainult üks oli igavene kiusupunn. |