| Abilised |
Helme, Mart |
Oli laupäevane päev ja emal käed-jalad tööd täis. |
lk. 9 |
| Anu sünnipäev |
Raud, Eno |
Kui Anu õhtul magama heitis, oli ta nelja-aastane. |
lk. 272 |
| Apelsin |
Lember, Ira |
Lasteaia mudilased olid kibedasti ametis. |
lk. 34-35 |
| Arno mardisandiks |
|
"Kas täna on mardilaupäev?" küsis kuueaastane Arno tuppa joostes. |
lk. 183-184 |
| Asjalikud asjad |
Kändler, Tiit |
Mis asjad meil seljas on? |
lk. 243-244 |
| Bussijuhi lillevaas |
Saaber, Kalju |
Jaanuse isa on bussijuht. |
lk. 164-165 |
| Bussisõit |
Sõelsepp, Venda |
Liinibussi nimi on Jüri. |
lk. 67-68 |
| Draakonilapse haigus |
Pervik, Aino |
Suvel oli pärast pikki vintsutusi meie maale jõudnud perekond tublisid draakoneid, kelle kodumaal käis julm ja jube sõda. |
lk. 300-301 |
| Eestimaa sünd |
Seero, Tõnu |
Siis, kui Eestimaad veel polnud, ujus ükskord kilpkonn meres. |
lk. 80-81 |
| Elas kord elevant |
Tungal, Leelo |
Vanasti polnud elevant sugugi selline, nagu me teda praegu näeme. |
lk. 112-114 |
| Emadepäev |
Kangmann, A. |
Väikeses hallis ja vaeses majakeses elas ema oma kahe väikese lapsega. |
lk. 12-13 |
| Enne und |
Dragunski, Viktor |
Ma lamasin voodis ja püüdsin magama jääda. |
lk. 29 |
| Haige jänes |
Janne |
Pühade hommikul ärkab Arni. |
lk. 346-347 |
| Harakas ja vares |
|
Harakas ja vares jagasid kahekesi leitud konti. |
lk. 305-306 |
| Hea annab vähestki, paha ei anna paljustki |
|
Ühel külmal ja tuisusel talvel kannatas varblane juba mitu päeva kanget nälga, sest kuskil söögipoolist leida ei olnud. |
lk. 196 |
| Hea asi |
Rammo, Helju |
Sulev tuli nutujorinaga õuest tuppa. |
lk. 224 |
| Hea käitumise kompvekid |
Tungal, Leelo |
Ema ja isa läksid õhtul teatrisse. |
lk. 268-270 |
| Hm! Jälle näts! |
Seero, Tõnu |
Kaarlile meeldis vanematelt igasuguseid asju lunida ja palju küsida. |
lk. 270-271 |
| Hundi ja jänese talvekorter |
Jakobson, August |
Kui külmad talvetormid tuhisema hakkasid, otsustasid hunt ja jänes endile maja ehitada. |
lk. 241-242 |
| Hundi-onu paha nõu |
Harris, Joel Chandler |
Rebase-onu oli Jänku-onu peale õige vihane. |
lk. 331-332 |
| Häda sunnil Kai |
Hainsalu, Lehte |
Piret, ise juba kolmeaastane tüdruk, ei saanud kuidagi r-tähega hakkama. |
lk. 76 |
| Irja ja Helen poes |
Tungal, Leelo |
Maapood polnud pooltki nii suur kui ABC-kauplused ja kaubahallid linnas, kus Irja emaga toitu käis ostmas. |
lk. 278-279 |
| Isa unenägu |
Seero, Tõnu |
Elas kord isa, kes armastas kohutavalt ajalehti lugeda. |
lk. 204-205 |
| Jaanituli ja tigu |
Tungal, Leelo |
Jaaniõhtul süüdati metsalagendikul suur lõke. |
lk. 85 |
| Jalutuskäik |
Arder, Ott |
Kunagi ammu elas üks perekond, kes oli väga vaene. |
lk. 62 |
| Jalutuskäik |
Raud, Eno |
Oli kord autoperekond - autoisa, autoema ja autolaps. |
lk. 138-139 |
| Jalutuskäik |
|
Reinu vanaisal on ilus suur koer. |
lk. 118 |
| Jutt Jõehobust, kellel valutasid hambad |
Farhadi, Raim |
Ühel suurel Jõehobul olid hiiglaslikud hambad. |
lk. 44-45 |
| Jõulutihane |
Raud, Eno |
Hobune seisis tallis ja krõmpsutas süüa. |
lk. 221 |
| Jäneseema pirukas |
Trikkel, Inge |
Jäneseema oli porgandipiruka küpsetanud ja sellest metsaelanikele teada andnud. |
lk. 21-22 |
| Jäneselaps Marta |
Tungal, Leelo |
Kas sa tead, et Jänedal elas üks kena nimega perekond - Jänespüks? |
lk. 344-345 |
| Jänesepoeg, kes luuletas |
Kuus, Elar |
Vabarnapuhma varjus mugavas majakeses elas jänesepaar. |
lk. 345-346 |
| Jüri asendab koera |
Tigane, Leida |
Pererahvale hakkas päevast päeva ikka rohkem muret tegema see, et koer sööb liiga palju. |
lk. 89-90 |
| Kaelkirjak |
Kivirähk, Andrus |
Kai seisis akna all. |
lk. 136 |
| Kai ja Barbie |
Kivirähk, Andrus |
Ihaldavalt nukku silmitsedes läks ema toast välja, kinnitades Kaile, et see lelu ikka hästi hoiaks, ja lubas õhtu poole nukukest veel vaatama tulla. |
lk. 144-145 |
| Kaotatud sünnipäev |
Bisset, Donald |
Ükskord vanasti elas Whipsnade´i loomaaias üks suur isaelevant koos emaelevandi ja oma väikese pojaga, kelle nimi oli Valmar. |
lk. 110-112 |
| Karlsson tuleb sünnipäevale. |
Lindgren, Astrid |
Sünnipäeva eelõhtul oli Väikevennal väike jutuajamine Karlssoniga. |
lk. 96-97 |
| Karri |
Kruuspere, Piret |
Karri on juba vana koer. |
lk. 100 |
| Karu-onu ja Konna-tädi |
Harris, Joel Chandler |
Karu-onu jooksis teed mööda edasi, aga ei näinud Jänku-onu kusagil. |
lk. 342-343 |
| Kas külm või kuum |
Farhadi, Raim |
Meie linna loomaaeda toodi emakaru, isakaru ja karupoeg. |
lk. 237 |
| Kass, kes kohtus arvutihiirega |
Tungal, Leelo |
Krutski linna kassid, et sa teaksid, elavad väga mõnusat elu - nagu kuninga kassid. |
lk. 290-291 |
| Kassi moodi jänes |
Tigane, Aino |
Käsitööd tegema läksid lapsed teise tuppa. |
lk. 263-264 |
| Kati õpib lugema |
Virges, Aadi |
Viieaastane Kati oli muidu päris tark ja terane tüdruk, kuid üks asi tegi talle muret - ta ei osanud veel lugeda. |
lk. 157-158 |
| Kellel oli soojem? |
Raud, Eno |
Oli selge talvepäev. |
lk. 213 |
| Kevadkontsert |
Kari, Ivo |
Varblasemajas oli suur pesu, sest Varblasetaat oli andnud käsu: valitsegu kõikjal puhtus, sest kontserdipiletid on ostetud õhtuks. |
lk. 70-71 |
| Kihulased hobust murdmas |
|
Suveõhtul sõi üks hobune metsa vahel niiduribal rohtu. |
lk. 85-86 |
| Kiik |
Rannap, Jaan |
Keset muruplatsi seisis kiik. |
lk. 77 |
| Kiisu laste õpetajaks |
Ploompuu, J. |
Tark Kiisu istus hommikul toolil. |
lk. 270 |
| Kiitus on rumalate lõks |
|
Konn tuli ilusa ilmaga jõe põhjast välja ja istus kaldale päeva kätte ennast soojendama. |
lk. 243 |
| Kindel koht |
Tigane, Aino |
Kui lõokesed lõunast pärale jõudsid, kattis maad veel lumi. |
lk. 51-53 |
| Kingitus |
Mänd, Heljo |
Hirve-tädi tuli külla. |
lk. 156 |
| Kiri |
Leies, Uno |
Malle vanaema sai kirja. |
lk. 38 |
| Koduhunt ja metsakoer |
Saaber, Kalju |
Kord kohtusid lumisel jooksurajal kaks ühesuurust ja ühemoodi hallivatimeest. |
lk. 209 |
| Kollase kartuli kevad |
Koržets, Vladislav |
Kartulid külitasid kõrvuti kastis. |
lk. 56-57 |
| Kolmas laps |
Lember, Ira |
"Mul on õnnetu lapsepõlv!" vingus Ave. |
lk. 185-186 |
| Konna maja |
Rant, Jüri |
Kui Liisi emaga keldrist kartuleid toomas käis, leidis ta keldriesikust väikese konna. |
lk. 309-310 |
| Korstnatõrjuja |
Käo, Henno |
Elas kord korstnatõrjuja. |
lk. 267 |
| Krõll |
Niit, Ellen |
Triinu ja Taavi köögikapis elab Krõll. |
lk. 353 |
| Kui lund sajab |
Lember, Ira |
Sadas lund. |
lk. 235 |
| Kui ma rukkipõld oleksin |
Käo, Henno |
|
lk. 116 |
| Kui ma sünnipäev oleksin |
Käo, Henno |
Kui ma sünnipäev oleksin, ei laseks ma ennast sugugi oodata. |
lk. 109-110 |
| Kuidas Eeslipoiss Kitsekest armastama hakkas |
Moškovskaja, Emma |
Eeslipoiss hakkas Kitsekest väga armastama. |
lk. 260 |
| kuidas ema jõulusoove saatis |
Tungal, Leelo |
Enamasti kirjutas ema pühadekaarte hilja õhtul, kui lapsed juba voodis olid ja päkapikk vaikselt nohisedes komme sussidesse tassis. |
lk. 214-215 |
| Kuidas Hundi-onu hätta sattus |
Harris, Joel Chandler |
Hundi-onu käis sageli Jänku-onu lapsi röövimas. |
lk. 332-333 |
| Kuidas kitseke jalutama tahtis minna |
Moškovskaja, Emma |
Pärast lõunat tahtis Kitseke talvisesse metsa minna. |
lk. 210 |
| Kuidas linnud lendama õppisid |
Čapek, Karel |
"Kas teate, kes linnud üldse lendama õpetas?" küsis kuldnokk kase otsast. |
lk. 291-293 |
| Kuidas onu Ööbik ennast riide paneb |
Niit, Ellen |
Onu Ööbik paneb ennast aeglaselt riidesse, sest tal ei ole ema. |
lk. 197 |
| Kuidas onu Ööbik vannis käib |
Niit, Ellen |
Onu Ööbikule meeldib väga vannis käia. |
lk. 295 |
| Kuidas saada heaks |
Koržets, Vladislav |
Ühele väikesele poisile rääkis isa niimoodi: "Tikud on halvad. Tikud tahavad käest välja lennata ja maja põlema panna. Tikud teevad väikese poisi, kes nendega mängib, samuti halvaks." |
lk. 311-312 |
| Kuidas saada jõukaks |
Koržets, Vladislav |
Merike", ütles ema etteheitvalt. |
lk. 33-34 |
| Kuidas tallekesi loetakse |
Ell Tee (pseud.) |
"Ema, palun võileiba!" hüüab Kristiina voodist. |
lk. 33 |
| Kuidas vanaisa Krantsi leidis |
|
Nüüd saate teada, kuidas vanaisa Krantsi leidis, või õigemini - kuidas Krants vanaisa leidis. |
lk. 101-102 |
| Kukulind ja kägu |
Miller, Voldemar |
"Kuku!" hüüdis kägu. |
lk. 69 |
| Kummituse kaisukaru |
Tungal, Leelo |
Elasid kord kolm väikest kummitust - Kummi, Õudu ja Hirmo. |
lk. 336-339 |
| Kust uba endale musta joone sai |
|
Kord läksid õlekõrs, süsi ja uba rändama, sest kes palju käinud, see palju näinud. |
lk. 242 |
| Kutsikas |
Niit, Ellen |
Triinu ja Taavi tõid endale naabri-Kalle käest kutsika. |
lk. 97-98 |
| Kõige ilusam |
Hainsalu, Lehte |
Tilluke Tiia läks aeda. |
lk. 108 |
| Kõige koledam |
Rand, Hilli |
"Mis sa arvad, mis on kõige koledam?" küsis Prita Liisult. |
lk. 357-358 |
| Kõrk kurg ja jalgpall |
Johannes, Eero |
Pardid armastasid väga jalgpalli. |
lk. 126 |
| Käo vaikne kukkumine |
Raud, Eno |
Mõnikord on järve teise kalda poolt metsast kuulda käo kukkumist. |
lk. 69 |
| Küll me lasteaias alles naersime! |
Niit, Ellen |
Küll me lasteaias alles naersime! |
lk. 321-322 |
| Külmetus |
Helme, Mart |
Südasuvi oli juba käes, kui Martin haigeks jäi. |
lk. 78 |
| Lambakari |
D ja Ed. (pseud.) |
Küll oli lammastel Krantsiga häda! |
lk. 130-131 |
| Lapse prillid |
Parijõgi, Jüri |
Isa luges raamatut. |
lk. 205 |
| Lapsevanker |
Lember, Ira |
Kaks tüdrukut kõõlusid aiaväraval ja ootasid, et majast veel mõni mänguseltsiline välja ilmuks. |
lk. 143-144 |
| Leevike |
Trikkel, Inge |
Õhtuti loeb ema meile luuletusi. |
lk. 264-265 |
| Lillesalu Jaan ja veteemand |
Normet, Dagmar |
Kord läinud Lillesalu Jaan oma pojaga öösel lahele, pannud tule põlema ja muudkui tõstnud kala paati. |
lk. 120-121 |
| Limonaadisupp |
Koržets, Vladislav |
Ma tahaksin midagi väga head", ütles Merika ning ronis isa sülle. |
lk. 117 |
| Linnupoegade õhtu |
Raud, Eno |
Saabus õhtu. |
lk. 24-25 |
| Lobiseja |
Prügi, Kaja |
Elas kord poiss, kes armastas palju lobiseda. |
lk. 171-172 |
| Lobiseja |
Seero, Tõnu |
Oli kord plikatirts, kes armastas hullupööra lobiseda. |
lk. 37 |
| Lugu hiirest, hiire sabast, kassist ja teistest |
Saar, Juhan |
See lugu juhtus siis, kui ka Hiir ja Kass olid veel sõbrad. |
lk. 250-251 |
| Lugu hundist |
Farhadi, Raim |
Hunt tahtis väga kellegagi sõbraks saada. |
lk. 248-249 |
| Lugu väikesest Annest |
Tigane, Aino |
"Tere, väike Anne," ütlesid onud ja tädid, kui nad külla tulid. |
lk. 198 |
| Luud |
Ell Tee (pseud.) |
"Küll see meie Mariin on ikka tubli laps!" kiidab vanaisa. |
lk. 354-355 |
| Maailma ainuke Barbie. |
Ell Tee (pseud.) |
"Ema, palun osta mulle uus Barbie!" palus Kristin. |
lk. 92-94 |
| Maailma parim kingitus |
Lindgren, Astrid |
"Väikevend, keegi ootab sind eeskojas," ütles isa. |
lk. 97-98 |
| Maalermeister |
Miller, Voldemar |
Suvi hakkas väsima, värve jäi väheks. |
lk. 150-151 |
| Madlikese ja Liisbeti jõulud |
Lindgren, Astrid |
Saabub õhtu. |
lk. 227-229 |
| Maias lehm |
Koržets, Vladislav |
Lehm kuulas raadiot. |
lk. 313-314 |
| Majaehitaja |
Miller, Voldemar |
Sipelgas vedas suurt palki. |
lk. 20 |
| Majahaldjas Alma |
Tungal, Leelo |
Ühe pere kanad olla äkki keeldunud munemast. |
lk. 254-255 |
| Marjul |
Kitzberg, August |
Palukas! |
lk. 168 |
| Mart, Anu ja Sipsik |
Raud, Eno |
Mart ja Anu on õde ja vend. |
lk. 271 |
| Mati sünnipäevalõke |
Normet, Dagmar |
Mati jälgis sädemete lendu. |
lk. 25-26 |
| Me teeme vanaisale aprillinalja |
Prügi, Kaja |
Me rääkisime emale juba ammu, et tahame esimesel aprillil vanaisa juurde minna. |
lk. 329-330 |
| Mees ja ahvid |
Nurmik, M. |
Kord läks mees metsa. |
lk. 287 |
| Meie kodu |
Runnel, Hando |
Igal kodul on omad loomad, inimesed ja muud olevused. |
lk. 165-166 |
| Meie vanaisa on kõige targem |
Prügi, Kaja |
Ma tean palju igasuguseid laule. |
lk. 325-326 |
| Metsarahva kohvik |
Tungal, Leelo |
Paksus metsas valitseb talviti vaikus. |
lk. 239-240 |
| Mikila meeste vastlad |
Janne |
Kergel jooksul ja säravail silmil tuli Ats Kruusamäele. |
lk. 274-276 |
| Miks Kati halvasti magab? |
Toomik, Olli |
Katil on rahutu uni. |
lk. 302-303 |
| Miljonär |
Rammo, Helju |
Vastlapäeval tuli vanaonu Mihkel Kalevile ja Sulevile külla. |
lk. 276-277 |
| Minu õnnetuselugu |
Pukk, Holger |
Ma olin väga armas ümmargune ja roosa seep. |
lk. 170 |
| Mis minuga lasteaias juhtus |
Pukk, Holger |
Ema käekotis oli mul üpris mõnus elada. |
lk. 250-251 |
| Mis mulle meeldib |
Dragunski, Viktor |
Mulle meeldib naerda... |
lk. 192 |
| Mis võisin mina sinna parata! |
Pukk, Holger |
Ma lamasin mõnusasti taldrikul ja pilgutasin Vellile oma suurt kuldkollast võisilma. |
lk. 318-319 |
| Missugune päev on täna? |
Ušinski, Konstantin |
Rohutirts hüppas künkale, soojendas päikesepaistel rohelist selga, hõõrus oma koivakesi vastamisi ja siristas: "Imetore päev!" |
lk. 115-116 |
| Mistarvis pea on |
Birjukov, Vassili |
Karupoeg Mõmmik tuli metsakoolist. |
lk. 127 |
| Muhk |
Bisset, Donald |
Suures kosmoses ühel maailma maal ühe linna tänaval ühe maja toas ühes seinaaugus elas hiir, kelle nimi oli Albert. |
lk. 257-258 |
| Muinasjutt |
Seero, Tõnu |
Mai-Liis käis ühel õhtul emale kangesti peale, et see talle muinasjuttu räägiks. |
lk. 288-289 |
| Muri ja Miisu on mures |
Ell Tee (pseud.) |
On hämar sügisene õhtupoolik. |
lk. 162-163 |
| Musid |
Seero, Tõnu |
"Musid ritta, emme tuleb!" hüüdis ema oma neljale põngerjale enne magamaminekut. |
lk. 202 |
| Muumitroll ja väike My jääpangal |
Jansson, Tove |
Väike My seisis oma jääpangal ning jälgis jooksvat Muumitrolli. |
lk. 45-47 |
| Muumitroll on haige |
Jansson, Tove |
Muumitroll aevastas, sest oli esimest korda elus kõvasti külmetanud. |
lk. 48-49 |
| Mõmmi aitab ema |
|
Mõmmi tuli koju. |
lk. 19 |
| Mütsijutt |
Pukk, Holger |
Minu isa oli vähese jutuga mees. |
lk. 285-286 |
| Neli soovi |
Tolstoi, Lev |
Peedule meeldis uisutada, kelgutada ja lumesõda mängida. |
lk. 235-236 |
| Nuga ja kahvel |
Trikkel, Inge |
Nuga ja kahvel olid alailma riius. |
lk. 317 |
| Orav arstib värvukest. |
Ell Tee (pseud.) |
Tihaselaps Tiiu põrutas vana kurja varese eest põgenedes peaga vastu puutüve. |
lk. 43 |
| Paha siga, mitu viga |
Luts, Oskar |
Ühekorra lasti sead jälle kesale. |
lk. 308-309 |
| Paha tuju |
Lember, Ira |
Üks isik minuga kaasa kippus ja peagi minu käevangus rippus. |
lk. 41 |
| Peaks mu lootus täide minema! |
Pukk, Holger |
Läksime Urvega kolmekesi nobedasti kips-kõps lasteaeda. |
lk. 199-200 |
| Peedu ja mühkamid |
Pukk, Holger |
Isa-ema sõitsid maale tähtsaid asju ajama. |
lk.283-284 |
| Petlik pühademuna |
Puuslik, Peeter Jaan |
Oli niiviisi, et paljud poisid olid kodust kooli kaasa võtnud juba värvitud ja keedetud munad ja pika vahetunni ajal hakkasime neid omavahel koksima. |
lk. 348 |
| Piisakesed |
Ell Tee (pseud.) |
Kord istusid ühes suures hallis pilves pisikesed piisakesed. |
lk. 176 |
| Pille-Riini pildinäitus |
|
Õhtul, enne kui vanaisa ära hakkas minema, vaatasid kõik Pille-Riini pilte. |
lk. 193-194 |
| Pinni-peni kiri |
Ollik-Andevei, Jetta |
Eile oli mu sünnipäev. |
lk. 103-104 |
| Piparkoogi-Peedu |
Remmel, Liili |
Piparkoogi-Peedu elas vanas puuviljamahla purgis. |
lk. 222 |
| Pipi ja ta sõbrad kommipoes |
Lindgren, Astrid |
"Pipi, kas me s i i a poodi läheme sisse?" küsis Tommy ja sikutas õhinal Pipit kleidist. |
lk. 261-262 |
| Pipi sünnipäev |
Lindgren, Astrid |
Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla. |
lk. 23-24 |
| Pisi-ingli töö |
Perkiö, Pia |
Sellel ööl, kui Jeesus Petlemmas ilmale tuli, oli taevas siginat-saginat täis. |
lk. 219-221 |
| Poeskäik |
Raud, Eno |
Ühel päeval ütles ema Otile ja Jürile: "Olge head poisid, lipake korraks poodi." |
lk. 14 |
| Polla, sina ei tea, kui hea sul elada on! |
Kitzberg, August |
Naabri-Matsi väike tütar, seitsmeaastane Liisi, läks ühel hommikul kooli, võileib käes. |
lk. 156-157 |
| Porised kindad |
Soonik, Mati |
"Airi, mis sa oled küll oma kinnastega teinud?" tõreles ema. |
lk. 325 |
| Portree |
Toomet, Tiia |
Kord vaatas harilik pliiats suurt kunstiraamatut. |
lk. 9-10 |
| Potsataja helistab krokodill Genale |
Uspenski, Eduard |
Et mitte kaua pead murda, võttis Potsataja telefonitoru ja helistas krokodillile. |
lk. 132-133 |
| Päike, kuu ja tähed |
|
Muiste olnud taevas nii madalal, et seda sai kätega katsuda. |
lk. 249 |
| Päkapikud |
Saat, Mari |
Talvel kipuvad päkapikud kangesti majadesse. |
lk. 219 |
| Reisikohver |
|
Karuisa Karolus pidi minema ametireisile Tartusse. |
lk.65-67 |
| Rikas ja vaene vend |
Kunder, Juhan |
Kord elasid kaks venda, üks oli rikas, teine puruvaene. |
lk. 304-305 |
| Rohuhaldjake |
|
Aasal, kus kasvab roheline rohi ja õitsevad kirjud lilled, elab väike haldjake ilusas majakeses, mis on nii tibatilluke, et isegi rohi ta kinni katab. |
lk. 109 |
| Roosa ja karvane mobiiltelefon |
Tungal, Leelo |
Elas kord üks mobiiltelefon. |
lk. 134-135 |
| Rähni trumm |
Rannap, Jaan |
Reedikul ja Riinal on oma rähn. |
lk. 139 |
| Saame tuttavaks, päkapikud! |
Tungal, Leelo |
Kas sinu juures juba päkapikud käivad? |
lk. 216-218 |
| Sajajalgne ja kilpkonn. |
Remmel, Liili |
Elas kord klõbisevate jalgadega sajajalgne. |
lk. 129 |
| Salakuulaja loomaaias? |
Tungal, Leelo |
Loomaaia elanikud märkasid hämmastusega, et nende hulka oli pugenud salakuulaja. |
lk. 350- 353 |
| Seltskondlik kaevuvana |
Tungal, Leelo |
Kaevuvana peetakse ekslikult morniks ja kinniseks onukeseks. |
lk. 287-288 |
| Siga ja hani |
|
Siga ja hani sattusid kevadel jäälagunemise ajal Narva jõel ühe jäätüki peale. |
lk. 195 |
| Siil Siimu sünnipäev |
Remmel, Liili |
Vana sauna taga elas siil Siim. |
lk. 104-105 |
| Siilipoiss õpib lugema |
Pohlak, Aivar |
Külma ja lumise talve ajal elas siilipere suure lehehunniku all pesas. |
lk. 226 |
| Sipsiku reis Kuule |
Raud, Eno |
Ühel päeval luges isa ajalehest emale ja vanaemale ette, kuidas Juri Gagarin kosmosesse lendas. |
lk. 272-273 |
| Sisalik Selli ja sääsk Siss-Viss teevad torti |
Remmel, Liili |
Sisalik Siimul pidi sünnipäev tulema. |
lk. 105-106 |
| Sussid käivad sussikooris |
Trikkel, Inge |
- Tss-ss! |
lk. 29-30 |
| Suur võileib |
Gaspari, G. |
Kalle istus õues pingil ja sõi võileiba. |
lk. 310 |
| Suvehommikul |
Lember, Ira |
Lilled ärkasid ja ringutasid oma kaelad sirgeks. |
lk. 75 |
| Sõbrakaardid |
Ell Tee (pseud.) |
Ühel päeval tõi kasvataja Kaia rühmatuppa pintslid, värvid ja kirevad paberilehed. |
lk. 259-260 |
| Sõnad söögi sees |
Kuus, Elar |
Ungru pere elas sealsamas mõisas, kus meie. |
lk. 320-321 |
| Säga ja kiisk |
|
Vanal ajal tahtis säga minna Võrtsjärve elama, et ehk seal on parem elu kui Peipsis. |
lk. 119-120 |
| Sünnipäev |
Raud, Eno |
Väike kallurilaps käis autode lasteaias. |
lk. 106-107 |
| Sünnipäev |
Mänd, Heljo |
Mõmmi läks ema juurde. |
lk. 95 |
| Sünnipäevalaul |
Esop, Erika |
"Homme lähen tööreisile! Kell kuus tuleb auto mulle järele!" teatas isa õhtul. |
lk. 203 |
| Taadi jutt |
Runnel, Hando |
Ükskord elas eideke. |
lk. 359-360 |
| Talisuplejad |
Helme, Mart |
Oli vana aasta viimane päev, kogu pere istus autos. |
lk. 231 |
| Telegrafist hiir |
|
Nüüd, kus me elame üleval üheksanda korra peal uues majas, meil enam telefoni ei ole. |
lk. 131-132 |
| Tipp, Täpp ja kolm jänkupoissi |
Leies, Uno |
Kolm jänkupoissi läksid linna kapsapirukaid ostma. |
lk. 159-161 |
| Tipp, Täpp ja nende imemasin |
Leies, Uno |
Hunt Kriimsilm istutas kevadel oma maja ümber palju noori puid: kuuski, mände, kaski, vahtraid... |
lk. 315-316 |
| Tootsi peenar |
Esop, Erika |
Jupike peenramaad aiaserval oli tühi. |
lk. 63-64 |
| Totu |
Koržets, Vladislav |
Elas üks väga tähtis direktor. |
lk. 128-129 |
| Tramm |
Koržets, Vladislav |
Tramm sõitis peatusse, avas uksed ning lasi sõitjad peale. |
lk. 61 |
| Tuletõrjekoerad |
Tolstoi, Lev |
Linnades juhtub sageli, et tulekahjude ajal jäävad lapsed põlevasse majja ja neid ei saa välja tuua, sest nad poevad hirmunult peitu ega tee häält, suitsu tõttu on aga raske neid üles leida. |
lk. 118 |
| Tuul ja päikene |
Kurrik, J. |
Tuul ja päikene vaidlesid ükskord selle üle, kumb neist kangem oleks. |
lk. 303-304 |
| Tõuseks üles |
Runnel, Hando |
Tõuseks üles. |
lk. 360-361 |
| Tänamisejutt |
Pukk, Holger |
Hilisõhtu oli käes. |
lk. 279-280 |
| Täpid |
Pervik, Aino |
Ühes kohas oli palju täppe. |
lk. 32 |
| Tüdrukujutt |
Rand, Hilli |
Küll on tüdrukutel ilusad kleidid, kohevad ja pitsidega! |
lk. 11-12 |
| Une-Mati |
Tungal, Leelo |
Nagu sa tead, on Une-Mati üsna meeldiv ja tasane olevus. |
lk. 27-28 |
| Unevanamees |
Parijõgi, Jüri |
Kaugel metsas oli unevanamehe kodu. |
lk. 31 |
| Uus laps |
Tungal, Leelo |
"Kas teate, et meie lasteaeda tuli täna uus poiss?" küsis Kristo mängutuppa astudes. |
lk. 169 |
| Uus nukk |
Tigane, Aino |
Ühel päeval tuli tädi Maia nukuga, näitas seda: "Ta on meil uus. Mis me talle nimeks paneme?" |
lk. 298-299 |
| Vahvad vuntsid |
Koržets, Vladislav |
Üks mees tahtis midagi ilusat teha. |
lk. 205-206 |
| Valel lühikesed jalad |
Tamman, V. |
Ema ostis ploome ja tahtis neid pärast lõunat lastele jagada. |
lk. 311 |
| Valel lühikesed jalad |
Rull, A. |
Ema ostis ploome ja tahtis neid pärast lõunat lastele jagada. |
lk. 311 |
| Vanaema, Mari ja lumikelluke |
Pukk, Holger |
Mari hüppab kilps-kalps üle õue värava poole. |
lk. 15 |
| Vanaemaga |
Seero, Tõnu |
"Vanaema, arva ära, kelle tädi ma olen?" küsib Anu. |
lk. 185 |
| Vares ja traktor |
Farhadi, Raim |
Hommikul töötas Traktor põllul nagu harilikult, ja äkitselt jäi tal mootor seisma. |
lk. 137 |
| Vihm |
Raud, Eno |
Mõnikord sajab suvel vihma. |
lk. 119 |
| Vihmavari, kes tahtis olla kuiv. |
Kändler, Tiit |
Iga päev ostetakse poest palju vihmavarje. |
174-175 |
| Võlutud hambaharjad |
Pino, Kaja |
Igaühel on oma hambahari. |
lk. 293-294 |
| Väike buss, kes kartis pimedust |
|
Oli kord väike punane buss, kes elas koos oma ema ja isaga garaažis. |
lk. 339-340 |
| Väike vend |
Lember, Ira |
Peedu igatseb endale väikest venda, kohe kangesti igatseb. |
lk. 146-147 |
| Väikeste poiste emad |
Kruuspere, Piret |
Väikeste poiste emadel on väga vähe aega. |
lk. 11 |
| Väljasõit rohelisse |
Kari, Ivo |
Kui esimesed päikesekiired peletasid aukudesse hiired, tõmbas vana kiisu Kurnäu korraks käpaga üle näo, nagu püüdes tõrjuda und, sest saabus tema puhketund. |
lk. 86-88 |
| Ämbliku pesupäev |
Laas, Helle |
Ämblik otsustas teha pesupäeva. |
lk. 186-187 |
| Öö |
Kass, Asta |
Öö hakkas tulema. |
lk. 84 |
| Öö imed |
Hainsalu, Lehte |
Kui päike Elva jões oma jalad puhtaks peseb ja mäe taha pikali viskub ja vereva teki peale tõmbab, siis Mati ja Kati enamasti magavad juba. |
lk. 82-84 |
| Ööbik ja lilled |
Tammsaare, Anton Hansen |
Ühel ilusal kevadel laulis koplis ööbik. |
lk. 56 |
| Üks näide sellest, kuidas vanal ajal tülitseti |
Toomet, Tiia |
Sina läksid näiteks hoovi. |
lk. 277 |