Liigu põhisisu juurde

Teiverlaur, Maria

Autor

Selle autori raamatud

Selle autori luuletused

Pealkiri Esimene rida/lause
Kodumaa sünnipäev Mida kingin sünnipäevaks
Koer Auh-auh
Konn Kui oleks mul võimu,
Koolimaja Koolimaja muutunud
Kootud rätik Pitsiline,
Korstnad-suitsusuud Korstnad, korstnad-
Korstnapühkija Korstnaid ja lõõre
Kosk Langevale veele tõuseb
Kukk Ki-ke-ri-kii,
Kuressaare loss Võimas loss on
Kurg Pikk on mul nokk
Kuum suvepäev Päike nüüd keset
Kõpu tuletorn Läbi sajandite
Kägu Kuk-ku, kuk-ku!
Köögis Pliidil podiseb
Lammas Mää, mää,
Laulupidu Vaata rongkäiku,
Lehekuu Ööbikud laksutades
Lehetul oksal (pealkirjaks esimene rida) Lehetul oksal
Lehm Värsket rohtu
Lepatriinu Lepatriinu lendleb
Linda kivi Kalevi kalmule
Lumememm Küll on alles memm-
Lumi läheb Lumelaik veel põõsa all
Lõoke Liiri-lõõri,
Läbi raagus okste (pealkirjaks esimene rida) Läbi raagus okste
Läänemeri Läänemere kaissu
Mardipäev Kes need laudas
Mesilane Summ-summ
Mesimumm Sumisemine on
Metsas Harakas kädistab
Miks? Mõtlemises olen vils,
Mulgi kapsad Mulgi kapsad
Mulgi puder Kes on tark-
Mulk Mulgil väärikas
Munadepühad Laual naeratavad
Munadepühad Nii värviliseks
Munamägi Miks küll nimeks
Naeris Naeris põllul
Narva Eesti kirdepiiril
Noodivõti Noodivõti uhkelt
Nääriöö Nääriöö on
Olen juba suur Oma samme juhin
Oleviste kirik Pilvini ulatub
Paekivi Kõrge kallas,
Paide Paide asub Järvamaal,
Pajutibud Soos pajud enam
Palamuse Üks maakirik, apteek
Pallimäng Pallil pole jõudu-
Part Olen part,

Selle autori jutud

Pealkiri Esimene rida/lause
Setonaised Kagu-Eestis elavad setod austavad senini oma esivanemate kombeid, usku, rahvariideid ja rahvalaule.
Suitsupääsuke Suitsupääsuke on mustvalge, roostepunase kurgualuse ja ilusa pika harkis sabaga lind.
Suur Taevaskoda Põlva maakonnas, Ahja jõe ürgorus asuvad kuulsad Suur ja Väike Taevaskoda.
Sõidame Tallinna Raudtee on rööbastee ja sellel saame sõita rongiga.
Sült Vanasti tehti sülti vaid jõulude ajal, tänapäeval valmistatakse ja süüakse seda ka teistel aegadel.
Tallinn Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja kõige suurem linn Eestis.
Talu Talud olid eestimaal vanasti ja on ka praegu.
Tamm tamm on eestlaste seas väga hinnatud puu ja teda peetakse puude kuningaks.
Tartu Tartu linn asub Emajõe ääres ja on ülikoolilinn.
Toompea Toompea asub kõrgel paesel pinnal.
Tori hobune See oli üle 100 aasta tagasi, kui Toris hakati arendama hobust, kes oleks senisest eesti hobusest tugevama kehaehitusega ja suudaks vedada raskemaid kormaid.
Triibulised seelikud Rahvuslikku eripära väljendavad ka rahvariided.
Tuhamäed Kirde-Eestit võib nimetada põlevkivimaaks.
Vana Toomas Vana Toomas on tuulelipp, mis asub hallist paekivist ehitatud Tallinna Raekoja torni tipus.
Vastlapäev Vastlapäev on liikuv püha ja jääb alati noorkuu esimesele teisipäevale.
Verivorst Verivorst on jõulutoiduna Eestimaal tuntud juba ammu ja see on ka üks meie rahvustoitudest.
Veski Vanal ajal oli veski väga tähtis, sest seal jahvatati viljaterad jahuks.
Viljandi lossivaremed Viljandi linnusest kirjutati juba ligikaua 800 aastat tagasi.
Volbriöö 1. mai või 30. aprilli õhtul oli vanasti komme teha maituld.
Võrtsjärve ääres Vanasti kutsuti Võrtsjärve Virtsjärveks arvatavasti selle väheläbipaistva rohekaskollase vee tõttu.
Võru Võrumaal elas inimene juba ammustel aegadel.
Värska vesi See vesi, mida me praegu joome pudelist sildi all "Värska Originaal", tekkis juba ligikaudu 500 miljonit aastat tagasi Värska lahe all.
Ülemiste vanake Eestlaste seas on väga tuntud muistend Ülemiste vanakesest - järvehaldjast.