| Hundiks pandud noormees |
|
Oli kord üks kuningas, kes toitis ühte täid klaasi sees. |
| Hundipaadimees |
|
Muhus olnud viimati veel üks kangesti kaval ja tark unt. |
| Hundiriit |
|
Vanal ajal oli jumalate poolt sääduseks tehtud, et hundid iga aasta ühe inimese endale pidid saama. |
| Hunt ahnepäits |
|
Elas kord ennemuistsel ajal hunt, kes oli suur ahnepäits. |
| Hunt aia taga |
|
Undi jutt oli sedasi, et üks vanaeit oidnud poega, poeg nutnud valjusti. |
| Hunt armastab vabadust |
|
Koer ja hunt saavad tee peal kokku. |
| Hunt ei täida lubadust |
|
Hunt murdnud perenaesel karja seast kõige ilusama lehmamulliku ära. |
| Hunt elades, hunt surres |
|
Ennevanasti oli hunt põõsa all maas - suremisel. |
| Hunt hädas |
|
Lõmsi talu poiss tulnud öösel ehalt kodu, kui näinud: hunt luusib omapääd õues ümber. |
| Hunt ja hobune |
|
Söönud hobune kord nurmel rohtu. |
| Hunt ja kitsekesed |
|
Elasid kord valge kitseke ja must kitseke. |
| Hunt ja kitsetalled |
|
Elas ükskord kitseema oma talledega. |
| Hunt ja kitsetalled |
|
Kitsel oli kolm poega. |
| Hunt ja kurg |
|
Hunt, kes varguse peal käinud, oli ühe talle väga nobedaste ära neelanud. |
| Hunt ja mäger |
|
Niipea kui hakkas veidi valgemaks minema, läks näljane hunt saaki otsima. |
| Hunt ja puuraidur |
Mcallister, Angela |
Ühel päeval saatis puuraiduri naine ta turule kahte pätsi musta leiba ostma. |
| Hunt ja rebane |
|
Hunt ja rebane elasid ühes metsasopis mitte just kõige armastusväärsemate naabritena. |
| Hunt ja rebane |
|
Hunt tahtnud rebast ära süüa. |
| Hunt ja ristimata põrsad |
|
Hunt ja ristimata põrsad. |
| Hunt ja seitse kitsetalle |
Grimm, Jakob ; Grimm, Wilhelm |
Elas kord kits, kellel oli seitse väikest tallekest. |
| Hunt ja tuhkur |
|
Hunt püüdis tuhkru kinni ja tahtis teda ära süüa. |
| Hunt ja ute |
Mägiste, Julius |
Elasid ennemuiste hunt ja ute. |
| Hunt kardab hammustamist |
|
Hunt kaebab: "Küll mina mees olen kõikide hamba all pidanud kannatama!" |
| Hunt kotis |
|
Metsas peeti jahti. |
| Hunt pahandab külarahvaga |
|
"Huu," ulunud näljane hunt küünlapäeva ajal, "mis tigeda aru pääle need inimesed ometi on juhtunud!" |
| Hunt pelgab peeru |
|
Elasid ütevoori pojakene ja vanaema ja vanaisa ja pojakese vanemad. |
| Hunt püüab jääaugust kalu |
Särgava, Ernst |
Oma suurest kalatagavarast tõi rebane iga päev paar tükki, sõi ja oli rõõmus. |
| Hunt raputab pori |
|
Mehe olli sitsmekese hainal Vinnemaa piiri veereh. |
| Hunt reostab mehe |
|
Sui soja päeval magas üks hunt metsas põesa äres ilma liikumata maas, nenda et ta suu ümber paljo kärmsbid lakkumist leidsid. |
| Hunt sööb savi |
|
Hunt peab sinist saue sööma jõest ja aukudest; siis veel rohkem kui murdma lääb. |
| Hunt ujub |
|
Endisel ajal on ka niisugusi nõidasid olnud, kes metsa elajad panid enda sõna kuulama. |
| Hunt varastab vasika |
|
Üks külamees juhtunud sügavalt kuusemetsa seest "röövlite urka"leidma. |
| Hunt veab meest tünnis |
|
Palumaa taat olla läinud Märjamaale. |
| Hunt Vingissaare kaevus |
|
Üks ööse ärkasid Vingissaare sauna rahvas mürina peale unest üles: justkui tõrukse veermise hääl, lõõtsutamine ja ähkimine kostis. |
| Hunti visatakse haluga |
|
Undi ulumist sai tihti kuulda. |
| Huõntasi |
|
Ükskord õige ammu elas mees, keda kutsuti Huõntasiks. |
| Hõbe-, kuld- ja teemanthobu |
|
Elas ennevanasti üks isa, kellel oli kolm poega. |
| Hõbedapuu |
|
Kord läka Konevo maantee äärde, ronis puu otsa ja pani selle ülemise oksa külge mõned väikesed hõbedatükid. |
| Hõbehani |
|
Noor krahv Carlo riputas Genovas oma lossi peasissekäigu kohale kirja: "Raha eest saab kõike, mida hing ihaldab". |
| Hõbekuul |
Cvirka, Petras |
Elas kord mees, nimega Džiugas. |
| Hõbesõrg |
Bažov, Pavel |
Elas kord meie kaevandusasulas taat, keda hüüti Kokovanjaks. |
| Hõlbuleib |
|
Vehkis mees luhal heina niita, väsis ära ja istus puhma varju hinge tõmbama. |
| Hõlbus pardipüük |
|
Luulupää kõrtsi otsas oli kevade pailu partisi. |
| Härg ja hundid |
|
Muiste läks härg pilliroogu sööma. |
| Härg ja konn |
|
Jalutas luha peal härg, suur ja lihav. |
| Härg ja pime hunt |
|
Muiste läks härg pilliroogu sööma. |
| Härja ja sääse paariskünd ja palk |
|
Härg kündnud terve päeva ja sääsk istunud sarvel. |
| Härja maja |
|
Elas paaba teedaga ja neil polnud ühtegi last. |
| Härja maja |
|
Kukk läks kanaga sarapuu alla siblitsema ja sablitsema. |
| Härja saunategemine |
|
Härg söönud metsa all. |
