| Vares Vaal |
Raud, Eno |
Vaak pole niisugune nagu teised varesed. |
| Varesele valu |
Voolaid, Juhan |
Elas kord poisike, kelle nimi oli Martin. |
| Varsakabi |
|
Varsakabja suured kollased õied torkavad juba kaugelt silma. |
| Varsakabjad |
Sits, Eve Hele |
Käes on mai - päike paistab ja loodus läheb iga päevaga järjest kirevamaks. |
| Vasikaid ajamas |
Jõgisalu, Harri |
Ühel õhtupoolikul läksid Sass ja Jass noorkarja juurde. |
| Vasikas |
Tootsen, Toivo |
Möö...Issver, kui juba pull! |
| Vaskuss |
Saksatamm, Markus |
Ssss! Ärge s-sabistage! |
| Vaskuss |
Saluri, Rein |
Vaskuss on õnnetu ilma jalgadeta sisalik. |
| Vastlaliug |
Ots, Loone |
Kiskus sulale. |
| Vastlapäev |
Teiverlaur, Maria |
Vastlapäev on liikuv püha ja jääb alati noorkuu esimesele teisipäevale. |
| Vastlapäev |
Parijõgi, Jüri |
Ema tõi juba õhtul aidast matitäie herneid, puhastas nad prügidest ja pani vanni likku. |
| Vastlapäev |
Sits, Eve Hele |
Vastlapäeval ei ole kindlat kuupäeva, millal seda tähistatakse - kindel on vaid, et see on alati noorkuu esimesel teisipäeval ja nõnda võib vastlapäev vahel veebruari asemel isegi märtsikuusse juhtuda. |
| Vastlapäev ehk veerev siili-lumepall |
Leevand, Imbi |
Vahel ikka veab nende pühadega! |
| Vastlapäeva ilm |
|
Vastlapäeva paiku on ilmad juba kevadtalvised. |
| Vastlapäeva linad |
Laidla, Siiri |
Tead mida kasvataja meile täna rääkis?" küsis Karolin jäätisekuhja noolides Stassikult, kes oli samuti maiustamisega ametis. |
| Vedrunukk on ootusärev |
Moore-Mallinos, Jennifer |
Jack läheb nii elevile, kui lapsed, kellele ta kuulub, ta üles keeravad ja muusika mängima hakkab. |
| Vee ringkäik |
|
Õhus on kõikjal ja alati veeauru. |
| Veebruar |
Hinrikus, Kadri |
Raadios räägitakse, et Eestil tuleb varsti sünnipäev, see tähendab, et tuleb uhke pidu ja paraad. |
| Veebruar |
Koff, Indrek |
Tädi Sirel märkab alati, kui päike on välja tulnud. |
| Veebruari võlukübar |
Märka, Veiko |
Veebruar kiitles sageli teiste kuude ees, et temal on kõige huvitavam ja vaheldusrikkam elu. |
| Veel vana aja kildudest ja ühest väga vanast loost nendega seoses |
Toomet, Tiia |
Peale klaasikildude leidis vanal ajal vahel ka piltidega nõude tükke. |
| Veenev |
Moore-Mallinos, Jennifer |
Kas teadsid, et on inimesi, kes võivad olla väga veenvad ja panna sind uskuma millessegi, mille kohta tead, et see pole võimalik? |
| Veevedaja |
Raud, Eno |
Selle loo jutustas mulle vanaisa. |
| Verine kivi |
Kändler, Tiit |
Päev oli olnud koolis nagu ikka, ja kevadiselt pikk ning kohe pärast lõunat kiirustas Andrus hoovile. |
| Verivorst |
Teiverlaur, Maria |
Verivorst on jõulutoiduna Eestimaal tuntud juba ammu ja see on ka üks meie rahvustoitudest. |
| Vesi |
Slavina, Nadja |
Veel ei ole lõhna, maitset ega värvust. |
| Vesi ahjus |
Raud, Eno |
Peebu vanaema ja vanaisa kodus oli suur vanaaegne ahi. |
| Vesilik ehk triiton |
Saluri, Rein |
Seda päriskonnade sugulast on vist küll vähesed näinud, aga ta on meil täiesti olemas ja elab madalas kraavi- ja tiigivees. |
| Vesirott |
Sits, Eve Hele |
Kui ühel hetkel on aias puude varjus mullakuhilad, siis süüdistatakse ikka mutte. |
| Veski |
Teiverlaur, Maria |
Vanal ajal oli veski väga tähtis, sest seal jahvatati viljaterad jahuks. |
| Veskilaul |
|
Enne veskite ehitamist jahvatati teradest jahu käsikiviga. |
| Vetelpäästja Velli |
Saluste, Margit |
Vetelpäästja Velli istub veekogu või basseini ääres kõrge puki otsas. |
| Viga |
Johanson, Marika |
Mari ei käinud veel koolis. |
| Vigiseja |
Jõgisalu, Harri |
Kauplusesse toodi värsket kala, mitu kasti kokri. |
| Viguritega keel |
Ilves, Kristi |
Liisa oli maal vanaema ja vanaisa juures. |
| Viha |
Hoffman, Mary |
Mis sind vihale ajab? |
| Viha |
Moroney, Trace |
Kui olen vihane, siis on mul selline tunne, nagu podiseks kõhus kuum vulkaan, mis hakkab kohe-kohe ... tuld purskama! |
| Vihm |
Raud, Eno |
Mõnikord sajab suvel vihma. |
| Vihmahõnguline liblikalugu |
Sits, Eve Hele |
Käes oli lõikuskuu. |
| Vihmamehike |
Rodari, Gianni |
Ma tunnen vihmamehikest. |
| Vihmane ilm ja loomaaed |
Saksatamm, Markus |
Janne surus nina vastu aknaruutu. |
| Vihmapiisk Pipa |
Haraštová, Helena |
Ühel päeval kukkus veepiisk Pipa kõrgelt-kõrgelt taevast alla. |
| Vihmapilve suur soov |
Sein, Liis |
Päike, päike paistab!" hüüdis Matilda ja astus paljajalu äsja niidetud murule. |
| Vihmaraamat on valmis! |
Rand, Hilli |
Varsti ongi tüdrukutel valmis raamat, millele nad panevad nimeks VIHMA AABITS. |
| Vihmase päeva pluus |
Seero, Tõnu |
Halva tujuga on mõnikord nii, et ei märkagi, kust ta tuleb. |
| Vihmauss |
Sits, Eve Hele |
Vihmaussid on meie vingerdavad roosaka kuuega sõbrad, kellele meeldib eriti mullas sonkida. |
| Vihmauss - meie abimees |
|
Kevadise maaharimisega aias on enamasti õige aeg alustada siis, kui kuldnokal on kiire käes, vihmaussid maapinnast välja poevad ning mullalõhn juba isegi avatud aknast tuppa tungib. |
| Vihmaussiema kübarad |
Raud, Piret |
Vihmaussiemal oli unistus. |
| Vihmaussilapse pimedusekartus |
Raud, Piret |
Vihmaussilaps kartis koledal kombel pimedust. |
| Vihmavari |
Nezval, Vitezslav |
Vihmavari on imepärane asi. |
