| E on mures |
Pervik, Aino |
E oli ärevil ja närvis: järgmisel päecal pidi ta olema Euro. |
| Ebatavaline jonnipunn |
Seero, Tõnu |
Isa tuli töölt ja nägi, et Mari vaatab jälle televiisorit. |
| Ebatavalised elukutsed |
Hutnitšenko, Alla |
Minu nimi on Andriiko. |
| Ebatüdruk |
Gernet, N. |
Metsas kõnnib taadike. |
| Ebausk |
Luts, Oskar |
Tean, tean, mu noored sõbrad, et ebausku on praegusel ajal jäänud väheseks, aga seda on siiski veel, eriti vanema põlve hulgas. |
| Ebausk |
Luts, Oskar |
Kell kuus hommikul pidime olema koolis, nii ütelda tipp-topp, valmis kuulama jumalasõna ja piiblisalme - kuni kella kaheksani. |
| Edgar Valteri jalutuskäik |
Vahtre, Lauri |
Elas kord mees, kelle nimi oli Edgar Valter. |
| Eeri kohtumine õunaga |
Sits, Eve Hele |
Uus päev tuli päikesepaisteline ja soe ning äratas varakult terve õunapuuaia. |
| Eeskuju ja tagakuju |
Tigane, Aino |
Kerstil juhtus koolis iga päev midagi uut. |
| Eesti = Estonia |
Pusa (pseud) |
Eesti on väike riik. |
| Eesti ajaloo kiirkursus |
Toomet, Tiia |
"Kes need võõrad vallutajad olid ja mida nad siit tahtsid?" päris Liisa ema käest. |
| Eesti hällilaul mõjub uinutavalt isegi Aafrikas |
Sööt, Maris |
See oli Gambia reisi teine päev. |
| Eesti hümn |
Teiverlaur, Maria |
Hümn on ülistuslaul Eesti kultuurile, rahvale, riigile ning sellega väljendatakse rõõmu ja uhkustunnet. |
| Eesti kass |
Petrone, Epp |
Aga teate, lapsed, mis ma internetist leidsin?" uhkustab emme. |
| Eesti keel |
Toomet, Tiia |
"Eesti keelt oskamata on Eesti Vabriigis keeruline hakkama saada," oli isa Martaga nõus. |
| Eesti kliima ja ilmad |
Toomet, Tiia |
"Me võime neile kirjutada, et juulikuus on Eestis soojad ilmad," pani Liisa ette. |
| Eesti linnad |
Toomet, Tiia |
Lapsed uurisid kokkupandud puslet. |
| Eesti lipp |
Teiverlaur, Maria |
Eesti lipul on erilised värvid: sinine tähendab taevast ja usku; must on seotud mullaga, mida harime; valge näitab püüdlemist valguse poole. |
| Eesti lipp |
Toomet, Tiia |
Isa tuli töölt ja hõikas juba ukselt: "Lapsed, mul on täna midagi teie jaoks!" |
| Eesti lipp ja laste lipp |
Petrone, Epp |
Eestimaa on nii oma, mõtleb Anna. |
| Eesti lipu päev ehk loomaperede sümboolika |
Leevand, Imbi |
Igal riigil on oma sümboolika - vapp ja lipp. |
| Eesti loomad ja linnud |
Toomet, Tiia |
"Mets on kodupaigaks ka paljudele loomadele ja lindudele," rääkis isa edasi. |
| Eesti maakonnad |
Toomet, Tiia |
Mihkli, Liisa ja Marta emapoolne vanaisa Veljo ja vanaema Reet elasid Türil. |
| Eesti maastikud |
|
Eesti maastik on väga mitmekesine. |
| Eesti maastikud |
Toomet, Tiia |
Järgmistel päevadel istus isa hilise õhtuni oma töölaua taga ning lastega tegelemiseks ei jäänud tal aega. |
| Eesti mets |
Teiverlaur, Maria |
Mets katab praegu ligikaudu poole Eestimaast, kuid metsaala kaldub vähenema. |
| Eesti metsad ja puud |
Toomet, Tiia |
"Mulle meeldib Eesti ka sellepärast, et siin on nii merd kui metsa", jätkab isa. |
| Eesti märk |
Petrone, Epp |
Täna tuli huvitav uudis!" ütleb emme Annale. |
| Eesti oma hobune |
Sits, Eve Hele |
Sel ajal, kui meie Kihnus olime, käisid Sass, Eedi ja Maru koos isadega hobuseid üle vaatamas ning põrgus. |
| Eesti põhiseadus ja riigikord |
Toomet, Tiia |
Isa tõi suure ümbriku ja pani laste joonistused sinna sisse. |
| Eesti Rahva Muuseumi mänguasjakapp |
|
Tartu linnas raudteejaama lähedal seisab suur vana kivimaja. |
| Eesti rahvakalender |
Toomet, Tiia |
Mihkel seisis juba tükk aega seinakalendri ees. |
| Eesti rahvariided |
Toomet, Tiia |
Kõige suurem ruum memme ja taadu majs oli kunagine rehetuba. |
| Eesti rahvustoidud |
Toomet, Tiia |
Köögist levisid tuppa mõnusad söögilõhnad ja juba hõikaski ema lõunale. |
| Eesti riigi lipp |
|
Riigilipp on püha. |
| Eesti riigi saatus 20. sajandil |
Toomet, Tiia |
"Ja sellest ajast ongi Eesti riik olemas," võttis Mihkel ema jutu kokku. |
| Eesti riigi sünd |
Toomet, Tiia |
"Oma riigi loomisele eelnes pikk ettevalmistusaeg," rääkis ema. |
| Eesti sünnipäev |
Aavik-Vadi, Vilve |
Homme peab maja külge lipu panema", teatab isa õhtul. |
| Eesti taasiseseisvumispäev |
Tross, Toomas |
Üks suur püha on 20. augustil, see on Eesti taasiseseisvumispäev. |
| Eesti Vabariigi aastapäev ehk saagu mis saab - tulgu mis tuleb |
Leevand, Imbi |
Ja siis see juhtuski - Okkake märkas Jänese-Miinat, kes tuli otse tema poole käes palju kaarte, nende hulgas ka Okkakese kaart - suur punane süda. |
| Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine |
|
24. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. |
| Eesti vabariigi sünnipäev |
Urmet, Jaak |
Igal inimesel on kord aastas sünnipäev. |
| Eesti Vabariigi sünnipäev |
Kivirähk, Andrus |
Lapsed istusid laua taga ja sõid frikadellisuppi. |
| Eesti Vabariigi sünnipäev |
Tross, Toomas |
24. veebruar on Eesti Vabariigi sünnipäev. |
| Eesti vapp |
Teiverlaur, Maria |
Riigi vapp on riigi sümbol. |
| Eesti vapp |
|
Igal riigil on oma vapp. |
| Eesti vapp ja hümn |
Toomet, Tiia |
"Kas kõikidel riikidel on oma lipp?" uuris Marta isalt. |
| Eesti veekogud |
|
Enamik maailma looduslikke veekogusid on omavahel ühenduses. |
| Eestimaa esimesed linnad |
|
Eestimaa esimesed linnad olid Tartu, Tallinn ja Pärnu. |
| Eestimaa sünd |
Seero, Tõnu |
Siis, kui Eestimaad veel polnud, ujus ükskord kilpkonn meres. |
