| Marjul |
Kitzberg, August |
Palukas! |
| Mart müttab, kadri kargab |
Kõivupuu, Marju |
Mardipäev on 10. novembril, kadripäev on 24. novembril. |
| Mart, Anu ja Sipsik |
Raud, Eno |
Mart ja Anu on õde ja vend. |
| Marten on tubli |
Hinrikus, Kadri |
"Isa, mida tähendab ingoneerin?" tundis Marten huvi. |
| Marutuul ja kadakad |
Jõgisalu, Harri |
Merel möllas maru. |
| Masinate mäss |
Rodari, Gianni |
Masinad hakkasid mässama, sest nad ei tahtnud toota relvi. |
| Maskis mees toki otsas |
Vilbaste, Kristel |
Linnusöögimaja on südatalvel täis armsaid kollasekõhulisi tihaseid ja rohekuuelisi rohevinte. |
| Massöör Maara |
Saluste, Margit |
Massöör Maara massaž aitab inimestel lõõgastuda ja leevendab valu. |
| Mastimänd |
Valter, Edgar |
No on ikka pirakas poiss!" kostis pokude hulgast. |
| Matemaatika |
Runnel, Hando |
Ükskord elas Üks. |
| Mati sünnipäevalõke |
Normet, Dagmar |
Mati jälgis sädemete lendu. |
| Mati äpardus |
Pukk, Holger |
Mati teeb alati ainult suuri asju. |
| Matk |
Hinrikus, Kadri |
See oli nüüd juba kolmas kord, millal isa lubas Marteni ja Mihkliga matkama minna, aga ikka ei saanud plaan teoks. |
| Matk |
Hinrikus, Kadri |
"Matk läbi metsa suure kivi juurde! |
| Matsalu märjad niidud ja linnulaht |
Sits, Eve Hele |
Haapsalu linnast lõuna poole jääb Matsalu laht, mille ääres asub Matsalu rahvuspark. |
| Matsutaja Mari |
|
Kord elas meie maal väike tüdruk, kelle nimi oli Mari. |
| Matu õpib lugema |
Lember, Ira |
Kui isa õhtuti ajalehte luges, puges Matu ta põlvedele, ajalehe ja isa vahele. |
| Me teeme vanaisale aprillinalja |
Prügi, Kaja |
Me rääkisime emale juba ammu, et tahame esimesel aprillil vanaisa juurde minna. |
| Meditsiiniõde Margit |
Saluste, Margit |
Meditsiiniõde Margit töötab polikliinikus protseduuride toas, aga meditsiiniõde võib töötata ka haiglas, lastaias või koolis. |
| Meemaias |
Jõgisalu, Harri |
Mesipuudes ehk tarudes oli vajalik olemas, et pered võiksid pika ja külma talve üle elada, kevadel varakult töösuvele vastu minna - toiduvaruks kärjekannudes mesi ning sügisel perele moonaks juurde pandud suhkrusiirup. |
| Mees ja ahvid |
Nurmik, M. |
Kord läks mees metsa. |
| Meestejutt |
Rannap, Jaan |
Kolm...viis...seitse...üheksa. |
| Meie Anna ja vana Anna |
Petrone, Epp |
Mere ääres on vanad männid ja palju sammalt ja vanad rauast ristid. |
| Meie Eesti |
Petrone, Epp |
See on meie Eesti!" hüüab emme. |
| Meie esivanemate keedukolded ja -nõud |
|
Muistsel ajal pani perenaine kumera- või teravapõhjalise savipoti elavate süte ja kuuma tuhaga täidetud keeduauku või tuhkauku. |
| Meie esivanemate usk |
Lang, Valter |
Eestlastel on olnud suur usk oma esivanematesse ja loodusesse. |
| Meie hommikud |
Tungal, Leelo |
Hommikuti, küsib perenaine minult alati: "Kuidas käpp käib, Polla?" |
| Meie juurviljaed |
Kallak, Juhan |
|
| Meie kahekesi jääme alati sõpradeks |
Engler, Michael |
Jänes ja siil olid parimad sõbrad, keda iial nähtud. |
| Meie kahekesi kuulume kokku |
Engler, Michael |
Oli soe kevadhommik. |
| Meie kodu |
Runnel, Hando |
Igal kodul on omad loomad, inimesed ja muud olevused. |
| Meie liigirikkaim mets - salumets |
|
Salumetsad on meie kõige liigirikkamad segametsad. |
| Meie Marioniga |
Tungal, Leelo |
Meie Marioniga saame teineteisest iga päevaga paremini aru. |
| Meie mängud |
Metsanurk, Mait |
Kui pere pärast keskhommikut puhkama heitis, läksime Kaarliga mängima kesale, kus väikesi ohakaid, kasteheinu ja hapuoblikaid kasvas, istusime maha ja hakkasime kivikestest maju ehitama. |
| Meie oma sinilind-jäälind |
Vilbaste, Kristel |
|
| Meie perekond |
Lember, Ira |
Meie perekonnas on kõigil hirmus palju tegemist. |
| Meie teistmoodi vanemad |
Alver, Anne-Mari |
Prints oli tapnud lohe ning saanud kuningaks. |
| Meie tähistaevas |
|
Põhjataevas näeme kaht tähesalka - Suur ja Väike Vanker. |
| Meie vanaisa on kõige targem |
Prügi, Kaja |
Ma tean palju igasuguseid laule. |
| Meie, teistmoodi lapsed |
Alver, Anne-Mari |
Kui Ats emaga silmaarstilt tuli, nägi ta esimest korda, kui palju väikesi vahvaid asju maailmas on. |
| Meis ja meie ümber on vesi |
|
Vett on kõikjal. |
| Mere ääres |
Kitsik, Tiiu |
Oli tavapäraselt vihmane ja uimane laupäev. |
| Mereröövel |
Käo, Henno |
Kord igatses üks mees hirmsasti mere järele. |
| Mereröövel Lusikas |
Kivirähk, Andrus |
Lusikas otsustas hakata mereröövliks. |
| Meresõitjad |
Seero, Tõnu |
Kui kogu pere oli söönud, hakkasid nuudlid, mis söögi ajal laua alla olid pudenenud, igavust tundma. |
| Merike vaatab merd |
Aavik-Vadi, Vilve |
On suvi. |
| Merikese pea |
Koržets, Vladislav |
Oeh, mis me küll minuga peale hakkame?" muretses kord Merike. |
| Merikesel logiseb hammas |
Aavik-Vadi, Vilve |
Merikesel logiseb ülemine hammas. |
| Merisiga ja teised |
Saluri, Rein |
Mõned loomad on niisama lusti pärast inimese kodudesse toodud. |
| Mesi |
Mänd, Heljo |
Vanaisal on kaks mesipuud. |
