| Liisa laseb liugu |
Kass, Kristiina |
Õhtul oli ilm talve kohta soe ja vihmane, aga öösel tuli pakane. |
| Liisa piparkoogid |
Kass, Kristiina |
Pühapäeval läheb Liisa piparkoogikooli. |
| Liisa telefon |
Kass, Kristiina |
Isa ostis Liisale mobiiltelefoni. |
| Liisi talu |
Luik, Anne |
Liisi on heledapäine kahe rõõmsa kikkis patsiga viieaastane talutüdruk. |
| Liiso Kret ei julge enam vahtida |
Aavik-Vadi, Vilve |
Liiso Kret ei julge kunagi "tere" ütelda. |
| Liisu läheb kooli |
Kass, Kristiina |
Lõvi Leo rääkis Liisule, et käib koolis ja seal on väga tore. |
| Lillekäpp esineb televisioonis |
Toomet, Tiia |
Lillekäpp oli juba tükk aega muuseumis töötanud, aga ta ei osanud arvata, kui palju temast kasu oli olnud. |
| Lillekäpp kohtub linnapeaga ja leiab ameti |
Toomet, Tiia |
Karuvanaema õmbles Lillekäpale laia ilma minemiseks ilusa triibulise rahvariideseeliku. |
| Lillekäpp peab aru, kelleks saada |
Toomet, Tiia |
Lillekäpp sündis mängukarumaal Karuema ja Karuisa juures. |
| Lillekäpp saab muuseumidirektorilt kiita |
|
Saade läks väga hästi. |
| Lillelõhnaline meelugu |
Sits, Eve Hele |
Lõpuks oli käes juunikuu kahekümne kolmas päev ehk jaanilaupäev. |
| Lillesalu Jaan ja veteemand |
Normet, Dagmar |
Kord läinud Lillesalu Jaan oma pojaga öösel lahele, pannud tule põlema ja muudkui tõstnud kala paati. |
| Lilleseadja Tamara |
Saar, Tiina (varasem nimi) |
Vanaema Hilda oli juba järgmisel päeval Pihlat rõõmustanud uudisega, et kui neile Eduardiga huvi on, võiksid nad minna töövarjuks tema rahvatantsu kaaslasele Tamarale, kes töötab lillepoes. |
| Lillkapsa pulmad |
Koch, Helena |
Lillkapsas tahtis väga abielluda. |
| Limnoloog Liia |
Saluste, Margit |
Limnoloog Liia on järveteadlane. |
| Limonaadisupp |
Koržets, Vladislav |
Ma tahaksin midagi väga head", ütles Merika ning ronis isa sülle. |
| Linavästrik |
Saluri, Rein |
Linavästrik püüab saaki hoopis teistmoodi kui pääsuke. |
| Linda ja Ülemiste vanake |
Vahtre, Lauri |
Linda oli eestlaste suure kuninga Kalevi naine. |
| Linda kivi |
Teiverlaur, Maria |
Peale eestlaste muistse kuninga Kalevi surma leinas ta kaasa Linda teda seitse päeva ja seitse ööd nii, et pisarad ei kadunud ta palgelt. |
| Lindude aastaring: aprill-mai |
Lucht, Irmgard |
Isaslinnud on pesitsusala välja valinud ja otsivad nüüd endale naist. |
| Lindude aastaring: august |
Lucht, Irmgard |
Suvi hakkab läbi saama. |
| Lindude aastaring: detsember |
Lucht, Irmgard |
Algab talv. |
| Lindude aastaring: jaanuar |
Lucht, Irmgard |
Kodumaale jäävatele lindudele on talv raske aeg. |
| Lindude aastaring: juuli |
Lucht, Irmgard |
Kui pesahoidjad on veel väikesed, toidavad neid vanemad. |
| Lindude aastaring: juuni |
Lucht, Irmgard |
Juunis on enamik linde ametis poegade kasvatamisega. |
| Lindude aastaring: märts-aprill |
Lucht, Irmgard |
Kui sulab viimane lumi ja maapind taheneb, muutuvad päevad tunduvalt pikemaks ning hommiku- ja õhtuhämaruses hakkame taas kuulma musträstaste laulu. |
| Lindude aastaring: november |
Lucht, Irmgard |
Päevad muutuvad veelgi lühemaks, udusemaks ja niiskemaks. |
| Lindude aastaring: oktoober |
Lucht, Irmgard |
Saabunud on sügis. |
| Lindude aastaring: september |
Lucht, Irmgard |
Suvi ja hilissuvi on enamiku lindude jaoks sulgimise aeg. |
| Lindude aastaring: veebruar |
Lucht, Irmgard |
Mõnel aastal lendavad suured linnuparved oma elupaikadest lõuna poole. |
| Lindude jalutuskäik |
Hroch, K. |
Elas ükskord kana. |
| Lindude jõulupuu |
|
Lumerikka jõululaupäeva hommikul istusid toas akna all Kaarel, Enn ja Leeni ning vaatasid linnukesi, kes väljas külma käes näljaselt hüppasid. |
| Lindude keel |
Metsalu, Renita |
Vidri kõndis läbi pargi kodu poole. |
| Lindude tutvustus |
Lucht, Irmgard |
Kaljukotka ja punarinna pildid tõestavad, kui erinevad on linnud nii suuruse, kuju kui ka värvi poolest. |
| Linnakodaniku maja viissada aastat tagasi |
|
Tallinna keskaegsed elamud olid üksteisega võrdlemisi sarnased. |
| Linnakoolid |
|
Esimesed koolid Eestimaal asustati üle seitsmesaja aasta tagasi suuremates linnades - Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Haapsalus. |
| Linnalehmapiim |
Vaiksoo, Jaanus |
Kui ma olin päris väike poiss, viisid ema ja isa mind suvel koos õega Pärnu-vanaema juurde. |
| Linnapea Linnar |
Saluste, Margit |
Linnapea Linnar on linna kõige lugupeetum mees. |
| Linnud kevadel |
|
Linnuriigis muutub elu kevadel väga kirevaks. |
| Linnukese mure |
Jõgisalu, Harri |
Akna taga rõdul lendab tihaseid vilksti! siia, vurts! sinna. |
| Linnulaulutund |
Rant, Jüri |
Kiigle kooli pargialune haljendas nagu suur roheline vaip, millele sinililledest ja ülastest kirjad sisse kootud. |
| Linnupesa |
Pukk, Holger |
Andrus suvitas ema-isaga maal onu juures. |
| Linnupesa |
Saar, Olivia |
Päev enne jõule ütles isa Kristjanile: "Pane ennast soojalt riidesse, lähme metsa!" |
| Linnupoegade õhtu |
Raud, Eno |
Saabus õhtu. |
| Linnupuurid |
Raud, Eno |
Kevadel tulid rändlinnud kaugelt lõunast tagasi. |
| Linnuvaatleja Armini õnn |
Look, Kairi |
Armin oli linnuvaatleja ja veetis kõik vabad hetked looduses. |
| Lips-laps, lehelind |
Rannap, Jaan |
Elas kord oravaema, kelle oli kolm poega. |
| Lipupäevad |
Petrone, Epp |
Oi, pime on käes. Issi, mine võta lipp maha," hüüab emme. |
| Lobiseja |
Prügi, Kaja |
Elas kord poiss, kes armastas palju lobiseda. |
| Lobiseja |
Seero, Tõnu |
Oli kord plikatirts, kes armastas hullupööra lobiseda. |
