| kui ma olen kade... |
Saluste, Margit |
Kui ma olen kade, siis olen sellise näoga. |
| Kui ma olen kohusetundlik... |
Saluste, Margit |
Kui ma olen kohusetundlik, siis olen sellise näoga. |
| Kui ma olen kurb... |
Saluste, Margit |
Kui ma olen kurb, siis olen sellise näoga. |
| Kui ma olen rõõmus... |
Saluste, Margit |
Kui ma olen rõõmus, siis olen sellise näoga. |
| Kui ma olen segaduses... |
Saluste, Margit |
Kui ma olen segaduses, siis olen sellise näoga. |
| Kui ma olen uudishimulik... |
Saluste, Margit |
Kui ma olen uudishimulik, siis olen sellise näoga. |
| Kui ma olen vaikselt... |
Saluste, Margit |
Kui ma olen vaikselt, siis olen sellise näoga. |
| Kui ma olen vihane... |
Saluste, Margit |
Kui ma olen vihane, siis olen sellise näoga. |
| Kui ma rukkipõld oleksin |
Käo, Henno |
|
| Kui ma suureks saan, hakkan... |
Lami Dozo, Galia |
Kui ma suureks saan, hakkan... |
| Kui ma suureks saan, hakkan... |
Lami Dozo, Galia |
Kui ma suureks saan, hakkan... |
| Kui ma sünnipäev oleksin |
Käo, Henno |
Kui ma sünnipäev oleksin, ei laseks ma ennast sugugi oodata. |
| Kui ma tunnen ennast üksildasena... |
Saluste, Margit |
Kui ma tunnen ennast üksildasena, siis olen sellise näoga. |
| Kui ma väike olin |
Dragunskaja, Ksenija |
Kui ma väike olin, siis olin hirmus unustaja. |
| Kui ma ükskord suureks saan |
Gréban, Quentin |
Õpetaja küsib tunnis: "Lapsed, kelleks te suurena saada tahate?" |
| Kui Mari vanaema aevastab |
Kivisilla, Veronika |
Oli ikka täiesti pöörane, kuidas Mari vanaema aevastada oskas! |
| Kui meeldib kaevata |
Koržets, Vladislav |
Merika ja Artur võtsid labidad ja läksid peenart kaevama. |
| Kui meie maja läks katki |
Aguirre, Marina |
Ühel päeval vaidlesid ema ja isa omavahel päris kõvasti. |
| Kui mind üldse olemas ei oleks |
Käo, Henno |
Mõnikord ma mõtlen, et mis siis saaks, kui mind üldse olemas ei oleks. |
| Kui mu süda on armastutst täis... |
Saluste, Margit |
Kui mu süda on armastutst täis, siis olen sellise näoga. |
| Kui mul on hirm... |
Saluste, Margit |
Kui mul on hirm, siis olen sellise näoga. |
| Kui mul on igav... |
Saluste, Margit |
Kui mul on igav, siis olen sellise näoga. |
| Kui mul on piinlik... |
Saluste, Margit |
Kui mul on piinlik, siis olen sellise näoga. |
| Kui O on Ooloog |
Pervik, Aino |
Peaasi et ei pea olema Ohmu, mõtles O keskõõl, kui ta veel täpselt ei teadnud, kelle või mille nahas tal tuleb järgmisel päeval olla. |
| Kui palju inimesi Eestis elab ja mis rahvusest nad on |
Toomet, Tiia |
"Kas ma võin nüüd oma tuppa minna?" küsis Marta. |
| Kui palju on Eestis metsa ja mis tunne on näha jõulukuu päikesetõusu |
Ots, Loone |
Nad olid vara magama läinud. |
| Kui selili sitika jalgade peale aitad... |
|
Rahvas on putukaid nimetanud mutukateks, matikateks, sitikateks, ussikesteks jne. |
| Kui suur on Eesti? |
Toomet, Tiia |
|
| Kui vana on puu? |
Olgin, Aleksei |
Tabasin Totu tavatu tegevuse juurest. |
| Kui vanaema tukastab... |
Väli, Heino |
Enne kui isa-ema jalgrattad kuuri alt välja toovad, kamandatakse Ülo ja Ats tuppa. |
| Kui vanaisa tuleb oma töökastiga. |
Luts, Oskar |
Aga hoopis rõõmsamaks läheb mu meel, kui tuleb vanaisa oma töökastiga ja suure paju vilus hakkab valmistama puulusikaid. |
| Kui vili valmis |
Jõgisalu, Harri |
Viljalõikuse ajal algas metsast, mererannast ja kaldakadastikust vaikne väljarändamine. |
| Kuidas Aprill külastas Märtsi |
|
Sellest oli juba palju aega möödasm, kui kord Märts Aprilli endale külla kutsus. |
| Kuidas Eeslipoiss Kitsekest armastama hakkas |
Moškovskaja, Emma |
Eeslipoiss hakkas Kitsekest väga armastama. |
| Kuidas eesti keel rääkima hakkas |
Soomets, Triin |
Ühes maailmas, mis koos omasuguste ja teistsugustega kosmoses keerles, oli palju keeli ja rahvaid. |
| Kuidas Eesti riiki valitsetakse |
Toomet, Tiia |
Ema oli vahepeal ukse peale tulnud ja isa juttu kuulama jäänud. |
| Kuidas Eestimaa tekkis |
Toomet, Tiia |
"Mismoodi maastik tekkis?" tahtis Mihkel teada. |
| Kuidas elasid vanasti mõisnikud |
Toomet, Tiia |
Järgmine päev oli pühapäev, väljas paistis päike. |
| kuidas ema jõulusoove saatis |
Tungal, Leelo |
Enamasti kirjutas ema pühadekaarte hilja õhtul, kui lapsed juba voodis olid ja päkapikk vaikselt nohisedes komme sussidesse tassis. |
| Kuidas Heino õppis r-tähte ütlema |
Tšarušin, J. |
Heino ei osanud "r" öelda. |
| Kuidas Hundi-onu hätta sattus |
Harris, Joel Chandler |
Hundi-onu käis sageli Jänku-onu lapsi röövimas. |
| Kuidas isa koosolekul käis |
Heidov, Sandra |
Kolmapäeval oli koolis lastevanemate koosolek. |
| Kuidas isa Maimule linnast saia tõi |
Parijõgi, Jüri |
Maimu isa ärkas vara hommikul, pani riidesse, pesi näo, sõi ja hakkas linna minema. |
| Kuidas Jaana arstiks hakkas |
Rannap, Jaan |
Arstiks hakkas Jaana pärast seda, kui ta polikliinikusse jäeti. |
| Kuidas Jannu endale nime sai |
Lember, Ira |
Ega Jannu päris nimi polegi Jannu. |
| Kuidas Jannu hakkas "r" ütlema |
Lember, Ira |
Jannul oli suur mure. |
| Kuidas Johannes lugema õppis |
Luik, Viivi |
Johannes oskas igasuguseid asju teha. |
| Kuidas Johannes pühademune värvis |
Luik, Viivi |
Homme on juba pühad", ütles ema. |
| Kuidas Johannes Rootsis käis |
Luik, Viivi |
Isa võttis Johannese Rootsi kaasa. |
| Kuidas Jänku-onu Lehma-tädi lüpsis |
Harris, Joel Chandler |
Jänku-onu meel oli pääsemisest rõõmus. |
