| Näsiniin |
Talvejäljed ei ole metsast päriselt kadunud - siin-seal varjuöistes jäärakutes on maas lumeriismeid, puud on raagus, pungad vaevalt paisunud. |
| Ohvrikivi |
Olin maasikal. |
| Orav |
Ühel sügisel asus aeda orav. |
| Oravhiir |
Kuldnoka tühja pesakasti vana õunapuu otsas vupsas väike loomake. |
| Porr |
Mets heliseb sae vingumisest ja kirveste paukumisest, puudevahelisel välul põleb lõke, puuraiujad langetavad üraski rüüstest kuivi kuuski, laasivad ja järkavad tüvesid, laovad paarimeetrisi palgijuppe riita. |
| Pudrusöömine |
Putru on läbi aegade tugevaks toiduks peetud, niisuguseks, mis kõhtu täidab. |
| Pulmakutse |
Esialgu polnud Märt osanud pulmakutsest muud midagi arvata, kui et see oli vanematele inimestele. |
| Punarebane |
Männikualust teed tulles jõudsin lagedale - kolhoosiajal ülesaetud uudismaa veerde. |
| Puuklutt |
Väike sinakalt vesihall, heledalt kollaka kõhualuse, üle otsaesise ja silme musta triibuka linnuke, nokk nagu sirge okas püsti, tuleb, pea ees, vana õunapuu tüve mööda väledalt alla. |
| Põdravasikas |
Vaevalt olime koolist lahti saanud, kui saadeti loomadega mõisametsa, nagu tol ajal veel riigimetsa kohta vanamoodi öeldi. |
| Pöialpoiss |
Kambri akna alt lillepeenralt leidsin väikese surnud linnu. |
| Rattalöömine |
Rattalöömisest pidasid külapoisid vanasti kangesti lugu, sest see polnud lihtne lapsemäng, vaid mehine võistlus. |
| Rästik ja nastik |
Kord jäid sarapuukirju rästik ja kollaste lõugadega nastik maopüüdja kimpu. |
| Sajandi torm |
See oli ühel lämbel suvisel pühapäeval. |
| Saksamaa vares |
Telefonitraadil istuv sinirohelist ja pruuni kirja haki- või mänsakusuurune lind on kaugele näha. |
| Sipelgarajal |
Koolijuhataja Ajangol oli tavaks meid kodulootundideks majast välja viia - aeda, põllu äärde, jõekaldale ja metsa. |
| Solvang |
Ema tõi Allikaoja äärde mänguplatsile õhtuoote. |
| Suur sirmik |
Kaste- ja lõikeheintesse rohtunud seljandikul, kõrgete mändide all, ikka samas paigas, olid igal suvel omamoodi seened, mis erinesid teistest seentest ja tatikateks nimetatuist. |
| Suvi annab sügisele maad |
Sügis võttis maa oma valdusse. |
| Sõprus |
Tommi kodus on maja valvata, tema saatus päevad ja ööd ketis olla. |
| Sülem |
Päikesepaisteline palav juulipäev. |
| Tahvel ja paber, krihvel ja sulg |
Tahvlit teab iga koolilaps. |
| Teatris |
Pühapäeval käisime teatris. |
| Tere! |
Märt, sinul noored jalad, käi poes ära ning too kolm-neli pakki pesuvalgendajat! |
| Tuisulinnud |
Mitmendat päeva sajab madalaist pilvist lund ja tuiskab. |
| Tädipoeg ja onupoeg |
Sass ja Jass on natuke ühte nägu: ümmargused põsed, pügatud kuklad ja ettepoole seotud juuksetukad ning nina peal samad tedretäpid. |
| Uudishimulik |
Sarapuu okstel nägin ilusaid ja korjama meelitavaid pähklite lüditupse. |
| Vaenuköis |
Hundikõrve metsavaht Henn rääkis, et tema oli kord vaenuköiele juhtunud ja nii julge tükiga hakkama saanud, et seda näpuga segada. |
| Valu |
Kevad. |
| Vana haab |
Õuealuselt karjaarult kostis mitu päeva varahommikust õhtuni tihedat kopsimist. |
| Vanaisa ei ole enam |
Kui Madis koolist koju jõudis, märkas ta juba uksel ema näost ja toast vastu tulnud isa tõsisest olekust, et midagi on juhtunud. |
| Vaprus |
Taliharjapäev oli möödas. |
| Vasikaid ajamas |
Ühel õhtupoolikul läksid Sass ja Jass noorkarja juurde. |
| Vigiseja |
Kauplusesse toodi värsket kala, mitu kasti kokri. |
| Viinapuu |
Vana aida lõunapoolse põllukivist seina najale toetub klaasmaja - selle kolm seina ja katus on klaasist. |
