| Haldjas pähklikoore all |
Pops-Peeter otsis ula peale läinud hobust, ei leidnud aga seda kusagilt ja läks iga ringiga kord-korralt sügavamale metsa. |
| Hea eit ja õel eit |
Elas eit, eidel oli õde, õel oli tütar. |
| Hea laine ja kuri laine |
Teistre taat tuli laupäeva õhtul mõisast teolt, oli väga väsinud. |
| Hiir, vähk ja sitikas |
Sulane teenis ihnsat peremeest, sai aastas kopika palka. |
| Imelind |
Noorel peremehel oli hea jahipüss ja halastamatu ning kuri süda. |
| Jonnakas memm ja tasane taat |
Kord elasid memme-taati, elasid, said omavahel väga hästi läbi. |
| Jutt julgest rehepapist, kavalast kupjast ja kohutavast kollist-argpüksist |
Jutukas rehepapp kiitles alati oma julgusega. |
| Jutt kurjast posijamoorist |
Kurjal posijamooril oli tütar, ta talus teenis vaenelaps. |
| Jänes astub keelust üle |
Muiste võis jänes süüa igast puust. |
| Kaks valetajat |
Mõisniku väike tütar kukkus tiiki. |
| Kana ja prussakas |
Perenaine läks välja, unustas ukse lahti. |
| Kana ja prussakas |
Perenaine läks välja, unustas ukse lahti. |
| Kits ja koerad |
Metskits leidis talvel tee pealt tuusti ristikheinu, hakkas seda kohe sööma |
| Kitsi vend ja helde vend |
Ühes talus elasid kaks venda - noorem oli helde südamega ja hea inimene, vanem aga nii ihne ja ahne, et ei laenanud naabrile isegi kive kaljatünni põhja kõrvetamiseks. |
| Koer, kass ja hiir |
Oli aeg, mil koer ja kass elasid suures sõpruses ja mil kass ei teinud kunagi hiirtele liiga: juhtusid nad vahel sahvris või aidas kokku saama, istusid maha ja puhusid kaua aega tublit juttu uuematest külauudistest. |
| Kuidas tekkisid hiired ja kassid |
Ennevanasti elas väga töökas ja tubli peremees, ainult üks viga oli juures: ta armastas alati kurja vanduda. |
| Kuidas õpiti rauda jätkama |
Ennemuiste ei osanud rauda jätkata või kokku keeta ükski inimene, seda oskasid teha ainult maa-alused mehed, kes maapõue varasid valmistasid. |
| Kullid õpivad laulma |
Kui Metsaisa lindudele laule jagas, ei viitsinud kullid õigel ajal jaol olla. |
| Kõrtsmiku ja möldri surm |
Kõrtsmik ja mölder surid ära ühel ja samal päeval. |
| Külmataadi kolm ulakat jõmpsikat |
Popsi sauna astus kord kevadisel õhtul võõras mees ja palus: "Head inimesed, andke rändajale öömaja." |
| Külmataadi kättemaks |
Üks pool külast oli tasane lausmaa, teine pool - kruusaküngastega, nõlvakuline vooremaa. |
| Laisk kull |
Muiste polnud lindudel pesasid. |
| Laisk peremees |
Elas laisk peremees. |
| Lolle otsimas |
Jõuka peremehe ainus poeg Jaak kosis naiseks teise jõuka peremehe ainsa tütre Juula. |
| Lugu metsaisast ja puuvargast |
Ahne ja ihne peremees läks jaanilaupäeva õhtul metsast puid varastama. |
| Lõbusa sulase kolm külalist |
Elas-oli ihne taluperemees, kes oma teenijatele iialgi palka välja ei maksnud. |
| Mees ja tamm |
Sügaval laanes, üsna üksikus kohas, elasid eite-taati. |
| Metsavanad |
Metsa ääres taluperes käis reinuvader tihti kanu näppamas. |
| Midli-Madli kuningakaasa |
Ennemuiste elas vaar ja vaaril oli moor ja vaaril ja mooril oli kahe peale kokku imeilus tütar, Midli-Madli nimi. |
| Miitri märt, kuulus jänesekütt |
Oli kord kange kütt, Miitri Märt nimi. |
| Miks jänese huul lõhki on |
Jänesed tulid Kaarnaküla koplisse suure kase alla kokku - hakkasid nõu pidama. |
| Miks vares talveks ära ei lenda |
Vares oli juba vanasti ivake laisavõitu, ei viitsinud kunagi sügisel soojale maale lennata. |
| Mõisahobune ja taluhobune |
Mõisahobune ja taluhobune olid suured sõbrad: kus aga kunagi kokku said, teretasid teineteist viisakalt, kui aga iganes vaba aega juhtus olema, istusid maha ja ajasid juttu maast ning ilmast. |
| Oma tütar ja võõrastütar |
Ühes ja samas imeilusas lagendikukülas, ühe ja sama jõe kaldal, ühes ja samas talus elasid peretütar ja vaenelaps. |
| Päike, kuu ja tähed |
Ennemuiste oli taevas nii madalal, et pikk mees võis teda käega silitada. |
| Rikas mees peksab rehte |
Jõukasse tallu tuli vana väsinud mees, oli väga nälginud, küsis peremehelt süüa. |
| Saunataat ja külmataat |
Väikeses lagendikukülas, ühe ning sama ilusa jõe kaldal, elasid kaks taluperemeest - üks rikas, teine vaene. |
| Seakarjane Mihkel saab kuningaks |
Seakarjane Mihkel oli meister pajukoorest vilesid tegema. |
| Siil praeb sitikat |
Siil sibas mööda metsa ja otsis toitu. |
| Siil praeb sitikat |
Siil sibas mööda metsa ja otsis toitu. |
| Siili ja jänese võidujooks |
Jänes kihutas mööda metsateed edasi-tagasi, nägi põõsas uperdavat siili, peatus ja hüüdis. |
| Sulane peab koera ametit |
Ihnsal peremehel põgenes koer liiga lahja lakke pärast kodunt minema. |
| Surm teeb sepatööd |
Ennevanasti oli maailmas seitsekümmend seitse haigust ja seitsekümmend seitse surma. |
| Suur onu ja väike vennapoeg lähevad rändama |
Sägal hakkas Võrtsjärves igav, säga mõtles, et tuleks uus elukoht otsida. |
| Suur vale |
Elas-oli kord kuningas, kellel polnud midagi teha - kuningatel, nagu sa tead, pole ju tihti midagi teha. |
| Torupilli-Tiit ja töökad maa-alused |
Tiit oli kuulus torupillimees üle mitme küla ja setme valla. |
| Tulepildujad |
Saunataat läks jaanilaupäeva õhtul hobusega metsa õitsile. |
| Vaene kerjus ja ihne perenaine |
Ühel kangesti külmal nääriõhtul tuli rikkasse talu vaene kerjus, kes küsis süüa ning öömaja. |
| Vaene mees ja kivide isand |
Vana haige mehe naine jäi kah haigeks ja suri ära, vana haige mees jäi täiesti üksi. |
| Vaene peremees ja aus kratt |
Elas kord väga vaene mees, Sauna-Madis nimi, ja viis see väga vaene Sauna-Madis kord linna koorma linu. |
