| Haldjas pähklikoore all |
Jakobson, August |
Pops-Peeter otsis ula peale läinud hobust, ei leidnud aga seda kusagilt ja läks iga ringiga kord-korralt sügavamale metsa. |
Lk. 116-117 |
| Hea eit ja õel eit |
Jakobson, August |
Elas eit, eidel oli õde, õel oli tütar. |
lk. 62 - 66 |
| Hea laine ja kuri laine |
Jakobson, August |
Teistre taat tuli laupäeva õhtul mõisast teolt, oli väga väsinud. |
Lk. 118-119 |
| Imelind |
Jakobson, August |
Noorel peremehel oli hea jahipüss ja halastamatu ning kuri süda. |
lk. 136 - 140 |
| Jonnakas memm ja tasane taat |
Jakobson, August |
Kord elasid memme-taati, elasid, said omavahel väga hästi läbi. |
lk. 95 - 98 |
| Jutt julgest rehepapist, kavalast kupjast ja kohutavast kollist-argpüksist |
Jakobson, August |
Jutukas rehepapp kiitles alati oma julgusega. |
Lk. 126-129 |
| Jutt kurjast posijamoorist |
Jakobson, August |
Kurjal posijamooril oli tütar, ta talus teenis vaenelaps. |
lk. 56 - 61 |
| Kaks valetajat |
Jakobson, August |
Mõisniku väike tütar kukkus tiiki. |
Lk- 108-109 |
| Kitsi vend ja helde vend |
Jakobson, August |
Ühes talus elasid kaks venda - noorem oli helde südamega ja hea inimene, vanem aga nii ihne ja ahne, et ei laenanud naabrile isegi kive kaljatünni põhja kõrvetamiseks. |
Lk.105 |
| Kuidas tekkisid hiired ja kassid |
Jakobson, August |
Ennevanasti elas väga töökas ja tubli peremees, ainult üks viga oli juures: ta armastas alati kurja vanduda. |
lk. 90 - 94 |
| Kuidas õpiti rauda jätkama |
Jakobson, August |
Ennemuiste ei osanud rauda jätkata või kokku keeta ükski inimene, seda oskasid teha ainult maa-alused mehed, kes maapõue varasid valmistasid. |
lk. 52 - 55 |
| Kõrtsmiku ja möldri surm |
Jakobson, August |
Kõrtsmik ja mölder surid ära ühel ja samal päeval. |
Lk. 110 |
| Külmataadi kolm ulakat jõmpsikat |
Jakobson, August |
Popsi sauna astus kord kevadisel õhtul võõras mees ja palus: "Head inimesed, andke rändajale öömaja." |
Lk. 41-49 |
| Külmataadi kättemaks |
Jakobson, August |
Üks pool külast oli tasane lausmaa, teine pool - kruusaküngastega, nõlvakuline vooremaa. |
lk. 49 - 52 |
| Laisk peremees |
Jakobson, August |
Elas laisk peremees. |
Lk.123-125 |
| Lolle otsimas |
Jakobson, August |
Jõuka peremehe ainus poeg Jaak kosis naiseks teise jõuka peremehe ainsa tütre Juula. |
Lk. 106-107 |
| Lugu metsaisast ja puuvargast |
Jakobson, August |
Ahne ja ihne peremees läks jaanilaupäeva õhtul metsast puid varastama. |
Lk. 141-143 |
| Lõbusa sulase kolm külalist |
Jakobson, August |
Elas-oli ihne taluperemees, kes oma teenijatele iialgi palka välja ei maksnud. |
lk. 81 - 84 |
| Mees ja tamm |
Jakobson, August |
Sügaval laanes, üsna üksikus kohas, elasid eite-taati. |
Lk.111-116 |
| Midli-Madli kuningakaasa |
Jakobson, August |
Ennemuiste elas vaar ja vaaril oli moor ja vaaril ja mooril oli kahe peale kokku imeilus tütar, Midli-Madli nimi. |
lk. 12 - 21 |
| Miitri märt, kuulus jänesekütt |
Jakobson, August |
Oli kord kange kütt, Miitri Märt nimi. |
Lk.101-102 |
| Oma tütar ja võõrastütar |
Jakobson, August |
Ühes ja samas imeilusas lagendikukülas, ühe ja sama jõe kaldal, ühes ja samas talus elasid peretütar ja vaenelaps. |
lk. 66 - 73 |
| Rikas mees peksab rehte |
Jakobson, August |
Jõukasse tallu tuli vana väsinud mees, oli väga nälginud, küsis peremehelt süüa. |
lk 120-122 |
| Saunataat ja külmataat |
Jakobson, August |
Väikeses lagendikukülas, ühe ning sama ilusa jõe kaldal, elasid kaks taluperemeest - üks rikas, teine vaene. |
lk. 35 - 40 |
| Seakarjane Mihkel saab kuningaks |
Jakobson, August |
Seakarjane Mihkel oli meister pajukoorest vilesid tegema. |
lk. 22 - 26 |
| Sulane peab koera ametit |
Jakobson, August |
Ihnsal peremehel põgenes koer liiga lahja lakke pärast kodunt minema. |
Lk. 100-102 |
| Surm teeb sepatööd |
Jakobson, August |
Ennevanasti oli maailmas seitsekümmend seitse haigust ja seitsekümmend seitse surma. |
Lk. 79-80 |
| Suur onu ja väike vennapoeg lähevad rändama |
Jakobson, August |
Sägal hakkas Võrtsjärves igav, säga mõtles, et tuleks uus elukoht otsida. |
lk. 134 - 135 |
| Suur vale |
Jakobson, August |
Elas-oli kord kuningas, kellel polnud midagi teha - kuningatel, nagu sa tead, pole ju tihti midagi teha. |
lk. 5 - 11 |
| Torupilli-Tiit ja töökad maa-alused |
Jakobson, August |
Tiit oli kuulus torupillimees üle mitme küla ja setme valla. |
lk. 148 - 154 |
| Tulepildujad |
Jakobson, August |
Saunataat läks jaanilaupäeva õhtul hobusega metsa õitsile. |
Lk. 99-100 |
| Vaene kerjus ja ihne perenaine |
Jakobson, August |
Ühel kangesti külmal nääriõhtul tuli rikkasse talu vaene kerjus, kes küsis süüa ning öömaja. |
lk. 26 - 30 |
| Vaene mees ja kivide isand |
Jakobson, August |
Vana haige mehe naine jäi kah haigeks ja suri ära, vana haige mees jäi täiesti üksi. |
lk. 144 - 147 |
| Vaene peremees ja aus kratt |
Jakobson, August |
Elas kord väga vaene mees, Sauna-Madis nimi, ja viis see väga vaene Sauna-Madis kord linna koorma linu. |
lk. 85-89 |
| Vana-Jaagup tüssab surma |
Jakobson, August |
Ühes külas elas kangesti kaval ja tark taat, Jaagup nimi. |
Lk. 74-78 |
| Varastaja tont ja aus tont |
Jakobson, August |
Kehval ja haigel peremehel oli sulane. |
lk. 130 - 133 |
| Virmalised |
Jakobson, August |
Elas - oli sulane - muidu tore mees, aga juhtus temaga iga sorti veidraid lugusid. |
Lk. 31-34 |
| Õnn |
Jakobson, August |
Ühes ja samas külas elasid kord kaks peremeest - ikas ja vaene. |
Lk. 154-158 |
