| Allikad ja lätted |
Andresepäevaks külmtab pakane siin põhjamaises Eestis veed. |
| Hüvasti, Kirjutiib! |
"Lähme luikedele saia viima," nurub mu tütar Aotäht. |
| Kaselehmakese lüpsiaeg |
|
| Kellukad ja kirikukellad |
Kuidas on kõik asjad alguse saanud? |
| Kes peitis sarved samblasse? |
Vaevalt keegi talvehakul enam metsa tikub. |
| Kraavis elab mudakukk |
Lapsepõlves meeldis mulle mängida kraavi kaldal. |
| Kriipsujukud kaljudel |
"Kas need on ka kaljujoonised?" küsis aotäht Taevaskojas liiva sisse uuristatud nimesid ja südamekesi vaadates. |
| Kuidas loomad räägivad |
Ühel päeval tuli minu tütar Liisu lasteaiast koju ja päris: "Ema, mis häält põdrad teevad?" |
| Kuu |
Kui mina laps olin, sii räägiti, et kohe-kohe hakkavad inimesed rakettidega Kuul käima. |
| Kõike pisem öökull - värbkakk |
Värbkakk on meie kõige väiksem öökull. |
| Käbi ei kuku kännust kaugele |
|
| Kärg ja musträhn - ühed mustad mõlemad |
"Siia! Siia!" hüüab keegi puuladvas, kui tütrega Merioonile, Põlvamaa uhkele koobasallikale jõuame. |
| Lehelinnuke |
|
| Maskis mees toki otsas |
Linnusöögimaja on südatalvel täis armsaid kollasekõhulisi tihaseid ja rohekuuelisi rohevinte. |
| Meie oma sinilind-jäälind |
|
| Metsakino |
Kaheksa musta kogu nosivad rõõmsalt midagi paksu metsa sees. |
| Metsakuked |
Millegipärast on nii, et kui me räägime kukest või Kuke aastast, siis tuleb meile silme ette punase harja ja uhke värvilise, kaardus sulgedega sabaga kodukukk. |
| Metskitsetall |
Minu lapsepõlve üks lemmikraamat oli "Bambi". |
| Murupäike-võilill |
|
| Mäkra näha on suur õnn |
Mäger on musta ja valge näomaalinguga loom, keda isegi vanad loodusemehed vaid haruharva metsas kohtavad. |
| Pika sabaga tihased |
Hingedeajal vaikivad metsas kõik hääled. |
| Porr |
|
| Punane pullike, jõhvist lõake? |
Jõhvikas! Muidugi on vastus sellele vanarahva küsimusele jõhvikas. |
| Punetab lodjapuu |
|
| Punnpaabu |
|
| Põdrakanep - koolilapse mõõdulill |
Suve keskpaigas hakkab Eestimaal õitsema üks imekenade lillade õitega lill - põdrakanep. |
| Põllukanad põgenevad linna |
|
| Päris kaisukarud |
|
| Pääsusilm |
|
| Rasva-Ants |
Rasvatihane on Eestimaal see lind, kes esimesena oma kevadlaulu lahti lööb. |
| Raua-raie-rohi ja pildita plaaster |
|
| Rubiinid sügiseses metsas |
|
| Ränirahnude maasikmari - muulukas |
Juba juunikuu esimestel päevadel tasub minna metsaserva esimesi metsmaasikaid otsima. |
| Sinilille silmad |
|
| Sinine jänes |
|
| Sipelghapu |
"Appi! Appi!" kisab nagu ratta peal mu tütar Aotäht, kui vanaemale kraavipervelt emadepäevaks ülasekimpu korjame. |
| Suitsupääsuke, rõõmupääsuke |
|
| Suursilm orav |
|
| Taevavõtme lill - nurmenukk |
Maikuu esimestel päevadel kikitab kuluheina seest välja üks helekollane õieke. |
| Tuli süttib sädemest |
Tuli annab sooja ja tuli aitab süüa valmistada. |
| Turteltuvi - armastuse märk |
Turteltuvid on kenad saledad ja pruunika sulekuuega tuvid. |
| Ülasekimp |
|
