Autor
Tungal, Leelo
Selle autori raamatud
| Pealkiri | Aasta |
|---|---|
| Halloo!: luuletusi lastele | 2017 |
| Hundi lugemine | 1978 |
| Jõuluajal juhtuvadki imed | 2009 |
| Jõulud tulgu!: luuletusi lastele ja päkapikkudele | 2022 |
| Jänesepoeg otsib sõpra | 2015 |
| Kama üks ja kama kaks: lasteluulet | 2009 |
| Kassileegu | 1996 |
| Kirjad jõuluvanale | 2001 ; 2 tr. 2020 |
| Koera elu | 1976 |
| Konn kobrulehe all | 2015 |
| Kõige ilusam ema | 2002 |
| Kõik on emadele kallid | 1996 |
| Küll on hea! | 1998 |
| Laste maitse: lasteluulet | 2023 |
| Lepatriinu faksiga | 2004 |
| Loomabeebits | 2009 |
| Lätikeelne jäätis ja teisi luuletusi | 2006 |
| Marjajuur lume all | 2000 |
| Meie koduloomad | 2012 |
| Minu kodu | 1991 |
| Mooni avastamine | 1978 |
| Palju õnne sünnipäevaks! | 1994 |
| Porgand töötab porgandina | 2013 |
| Pulli koera päevik | 2021 |
| Pururikas laps | 2002 |
| Päkapiku pähklikott | 1996 |
| Saba | 2018 |
| Sabaga päike | 2007 |
| Salajutt | 2006 |
| Seltsis on segasem | 1983 |
| Südasuvi: Luulet lastele 1972-2012 | 2012 |
| Tere-tere | 1985 |
| Tondu | 1993 |
| Tragi tüdruk Kata | 2011 |
| Vana vahva lasteaed | 1988 |
| Vanaema on meil nõid | 2014 |
| Väike jõulusoov: Jõulusalme väikestele ja suurtele | 2004 |
| Väike ranits | 1982 |
Selle autori luuletused
| Pealkiri | Esimene rida/lause |
|---|---|
| Lumikelluke | Kes see oma valde nina |
| Lusikas ja kulp | Noor lusukas läks higiseks: |
| Lõokese emakeel | Lõoke saabus, mis sa kostad! |
| Lõpetuseks | Sõbrad. jõudsimegi A-ni |
| Lõunamaal on raske lastel | Lõunamaal on raske lastel: |
| Lõvi | Ema, kas sa võiksid korraks lõviks hakata, |
| Lõvi lõugab | Loomaaias lõvikisa |
| Läheks linna! | "Läheks linna!" mõtles talumaja. |
| Läkiläki | Läkiläki, kõrvad ludus, |
| Lätikeelne jäätis | Sulab lätikeelne jäätis |
| Lödipüks | Üks laps meil pelgab pimedat |
| Löö mind, armas õpetaja! | Löö mind, armas õpetaja, |
| Löökpillid ja röökpillid | Tean mitut last, |
| Maailm lahti! | Meie perele on maailm lahti- |
| Maailma asjad | Väiksena, istudes isa süles |
| Maakaart | On väike küll maakaart, |
| Maal | Linnakodus on meil maal |
| Maamees ööbik | Ööbik tuleks linna küll, |
| Maasikamuusika | Laas aina laulis ja mets muudkui mühises - |
| Maasikavalu | Juba tulevad varesed:"Kraaksadi kraaks! |
| Madrused | Madrused - kas tead, kes on nad? |
| Maga, maga! | Maga, tekk, ja maga, lagi! |
| Magamajäämise laul | Maga, tekk, ja maga, lagi! |
| Magus aeg | Ema loputab keedisepotti. |
| Magus tähestik | Küll ma õpin, küll ma püüan - |
| Magusad asjad | Hommikune uni |
| Mai | Maikuine maailm on värske ja uus. |
| Mai, see kukupai | Meie Mai on ilma veata! |
| Maie maitse | Maiele ei maitse sokupraad. |
| Maitse üle ei vaielda | Sinitriibuliseks tegin pea |
| Mammut koolis | Kooli poole tegi mammut |
| Mantlipärija | Suur mure on puremas perekond Koid: |
| Mari | Korvist kukkus mari maha, |
| Marie-Mirett | Kükib trepi peal üksi Marie - Mirett |
| Marjamets | Meie mets on suur ja rikas. |
| Matrjoška | Üht nukku võib poolekski teha- |
| Mats! | Mets kevadel lööb häältest värelema- |
| Matsi kingad | Meie Mats on tubli lats! |
| Me oleme haiged | Voodis õega ja gripiga lesime. |
| Meelespea | Kõrged, kõrged kivimajad, |
| Mees majas | Vanaema peale ajas: |
| Mehepoja püha | Meie kandis on kõik papsid |
| Meid on võetud omaks! | Sõber, mulle külla tule! |
| Meie klass | Arhitektiks hakkab Kaja, |
| Meie klassi tuli karu! | Sõbrad, kas ei ole maru: |
| Meie koduloomad | On metsas karud, rebased ja põdrad - |
| Meier ja pleier | Teate, kes on meier? Ei? |
| Merepere | Maa peal elab merepere, |
| Merihobuke ei ole mingi tobuke (pealkirjaks esimene rida) | Merihobuke ei ole mingi tobuke |
| Mesilane-mesilind | Mesilane-mesilind |
Selle autori jutud
| Pealkiri | Esimene rida/lause |
|---|---|
| Elas kord elevant | Vanasti polnud elevant sugugi selline, nagu me teda praegu näeme. |
| Hea käitumise kompvekid | Ema ja isa läksid õhtul teatrisse. |
| Head naabrid | Minu meelest oleksime võinud kas või iga päev koertekoolis käia: kõik ülesanded olid minu jaoks kerged ... |
| Heal lapsel mitu nime | Minu päriskodu hakkas mulle meeldima esimesest silmapilgust. |
| Irja ja Helen poes | Maapood polnud pooltki nii suur kui ABC-kauplused ja kaubahallid linnas, kus Irja emaga toitu käis ostmas. |
| Jaanituli ja tigu | Jaaniõhtul süüdati metsalagendikul suur lõke. |
| Jäneselaps Marta | Kas sa tead, et Jänedal elas üks kena nimega perekond - Jänespüks? |
| Jänesepoeg otsib sõpra | Jänesepoeg Joosep kolis koos oma isa-emaga teise metsa elama. |
| Kass, kes kohtus arvutihiirega | Krutski linna kassid, et sa teaksid, elavad väga mõnusat elu - nagu kuninga kassid. |
| Kirev kutsikapõli | Miski ei meeldi mulle rohkem kui maksavorst ja oma inimese abistamine. |
| Koerad ja nende omanikud muutuvad pikapeale sarnasteks | Villu on väga vahva poiss - temaga on mõnus palli taga ajada, puukeppi sikutada ja koerte mängupargis käia. |
| kuidas ema jõulusoove saatis | Enamasti kirjutas ema pühadekaarte hilja õhtul, kui lapsed juba voodis olid ja päkapikk vaikselt nohisedes komme sussidesse tassis. |
| Kuidas ma loodust muutsin | Õppisin lugema hästi varakult, mitu aastat enne kooliminekut, seepärast ei pakkunud aabitsaraamat ja muudki õpikud mulle midagi uut. |
| Kuidas üksteisest aru saada? | Ühel päeval teatas malamuut Hirlanda, et oli u-postist leidnud vastuse oma kirjale, milles ta palus mu emale teatada, et minuga on kõik korras, ning küsinud, mis tõu alla meie perekond kuulub. |
| Kummituse kaisukaru | Elasid kord kolm väikest kummitust - Kummi, Õudu ja Hirmo. |
| Lugemis- ja kirjutamiskoer | Semu, mu teine naaber, pole just eriti jutukas, kuigi on juba täiskasvanud koer... |
| Majahaldjas Alma | Ühe pere kanad olla äkki keeldunud munemast. |
| Meie hommikud | Hommikuti, küsib perenaine minult alati: "Kuidas käpp käib, Polla?" |
| Meie Marioniga | Meie Marioniga saame teineteisest iga päevaga paremini aru. |
| Metsarahva kohvik | Paksus metsas valitseb talviti vaikus. |
| Mida kõike koerad ei tee! | Toidupoodi minnes võtavad Marion ja Villu enamasti mindki kaasa - saame niiviisi õhtu eel ühiselt veel ühe keskmise jalutuskäigu teha. |
| Pamp ja lomp | Esmaspäeval jäi põrsas Pamp kooli minnes traadil istuvaid pääsukesi uurima ja kukkus plartsatades porilompi pikali. |
| Pulli koer ei karda hunti! | Villu koolivaheaeg hakkas lõppema ja meil Marioniga oli kangesti kahju temast lahkuda. |
| Ristiisa külaskäik | Ühel hilisõhtul pugesin Hirlanda kutsel tema kaevatud aiaaugu kaudu naaberaeda ja sealt omakorda tänavale. |
| Roosa ja karvane mobiiltelefon | Elas kord üks mobiiltelefon. |
| Saame tuttavaks, päkapikud! | Kas sinu juures juba päkapikud käivad? |
| Saba | Kevadel olid varjupaigas palju kutsikaid. |
| Salakuulaja loomaaias? | Loomaaia elanikud märkasid hämmastusega, et nende hulka oli pugenud salakuulaja. |
| Salapärane lambavaras | Läbi sajandite on koerad olnud inimesele mitte ainult seltsilisteks, vaid ka töökaaslasteks. |
| Seltskondlik kaevuvana | Kaevuvana peetakse ekslikult morniks ja kinniseks onukeseks. |
| Une-Mati | Nagu sa tead, on Une-Mati üsna meeldiv ja tasane olevus. |
| Uskumatu lugu | Tõmmake see murdja minust eemale!" karjatas mees. |
| Uus laps | "Kas teate, et meie lasteaeda tuli täna uus poiss?" küsis Kristo mängutuppa astudes. |
| Võtmelugu | Ega mind ei ole tegelikult hoida vajagi. |
Selle autori muinasjutud
| Pealkiri | Esimene rida/lause |
|---|---|
| Metsavana Tuudelepp | Jah, ega vanad ole vennakesed: kui kaevuvanast on igal lapsel kasulikum eemale hoida, siis metsavana Tuudeleppa kohates on mudilased õnnega koos: metsavana taskud on täis kõige mõnusamaid pähkleid ja kõige magusamaid maasikaid. |