Autor
Tungal, Leelo
Selle autori raamatud
| Pealkiri | Aasta |
|---|---|
| Halloo!: luuletusi lastele | 2017 |
| Hundi lugemine | 1978 |
| Jõuluajal juhtuvadki imed | 2009 |
| Jõulud tulgu!: luuletusi lastele ja päkapikkudele | 2022 |
| Jänesepoeg otsib sõpra | 2015 |
| Kama üks ja kama kaks: lasteluulet | 2009 |
| Kassileegu | 1996 |
| Kirjad jõuluvanale | 2001 ; 2 tr. 2020 |
| Koera elu | 1976 |
| Konn kobrulehe all | 2015 |
| Kõige ilusam ema | 2002 |
| Kõik on emadele kallid | 1996 |
| Küll on hea! | 1998 |
| Laste maitse: lasteluulet | 2023 |
| Lepatriinu faksiga | 2004 |
| Loomabeebits | 2009 |
| Lätikeelne jäätis ja teisi luuletusi | 2006 |
| Marjajuur lume all | 2000 |
| Meie koduloomad | 2012 |
| Minu kodu | 1991 |
| Mooni avastamine | 1978 |
| Palju õnne sünnipäevaks! | 1994 |
| Porgand töötab porgandina | 2013 |
| Pulli koera päevik | 2021 |
| Pururikas laps | 2002 |
| Päkapiku pähklikott | 1996 |
| Saba | 2018 |
| Sabaga päike | 2007 |
| Salajutt | 2006 |
| Seltsis on segasem | 1983 |
| Südasuvi: Luulet lastele 1972-2012 | 2012 |
| Tere-tere | 1985 |
| Tondu | 1993 |
| Tragi tüdruk Kata | 2011 |
| Vana vahva lasteaed | 1988 |
| Vanaema on meil nõid | 2014 |
| Väike jõulusoov: Jõulusalme väikestele ja suurtele | 2004 |
| Väike ranits | 1982 |
Selle autori luuletused
| Pealkiri | Esimene rida/lause |
|---|---|
| Hüvasti, kaisukaru! | Hüvasti, kaisukaru! |
| Iga kool on isemoodi | Iga kool on isemoodi, samas on neid palju sarnast: |
| Iga lapse isamaa | Iga lapse isamaa |
| Iga maa | Iga maa-nii suur kui väike- |
| Igal linnul oma laul | Igal linnul oma laul- |
| Igal pool on ikka hea | Suvi saabus, kaasas kõike- |
| Igal sügisel | Igal sügisel uuesti sünnib |
| Igaühel oma lill | Täis lilli käed on kevadel- |
| Igaühel oma puu | Õunapuul on klaarid õunad- |
| Ihuüksi internetis | Heia, sõber! Heia-heia |
| Ilus elu | Jah, kui võimalik oleks ime |
| Ilus halb päev | Lumi sulas ja krudises käe all |
| Ilusad on toomed õitepilves (pealkirjaks esimene rida) | Ilusad on toomed õitepilves |
| Indiaanlasemäng | Kui lihtne on olla indiaanlane! |
| Inglijuuksed | Keegi jõulupuud ei karda- |
| Isa hääl | Isa hääl on telefonis |
| Isa jõulukartus | Ega jälle jõuluvana tule paljajalu? |
| Isa jõulusalm | Ega jälle jõuluvana tule paljajalu? |
| Isa kaotas | Mehed mängisid täna võrkpalli, |
| Isa suust kukkunud | Kuulsin oma sugupuust |
| Isa-ema lasteta | Lapsed mitu päeva juba |
| Isa-ema maa | Mida ma veel hoian, |
| Isadel on pikad päevad | Kui isa ei saa koju tulla |
| Isadepäev 2011 | Kui isad on päeval ja ööl |
| Isadepäevaks | Meil ei ole aega helli sõnu öelda |
| Iseenda vihmavari | Mõnel sügispäeval sajab, |
| Iseloom | Siis kui oodata |
| Isemoodi | Nii palju on ühtmoodi maju- |
| Iseseisvad | Tihane, tihane |
| Isevärki maakaart | Meil on isevärki kaart: |
| Istuta kardinapuu! | Kui keskööl on taevas noorkuu, |
| Itaaliakeelne nagi | Itaalia keeles nagi |
| Jaamaülema hagijas | Jaamaülema Paukal |
| Jaanalind | Miks pea on sellel linnul liiva all - |
| Jaaniuss ja jaanilill | Jaanipäev on mõnus päev, |
| Jaanuar | Jahe jaanuarivalgus. |
| Jaanuarivalgus | Jahe jaanuarivalgus. |
| Jakk | Mis loom see on: pea nagu pakk? |
| Jalad all | Kui lapsel kord on jalad all, |
| Jonnakas makaron | Väike supilusikas |
| Jonnakas supilusikas | Väike supilusikas |
| Joonistame hobust | Hobuseid osta on kallis, |
| Joonlaud | Joonlaud ei jonni ilmaski, |
| Juba! | Juba pakke seatakse |
| Juku esimene koolipäev | Ei esimesest koolipäevast |
| Julge pealehakkamine on pool võitu | Kui oled loomult hakkaja, |
| Juuksuri juures | Juuksuris on jube vahva: |
| Juulikuu | Aed lõhnab roosidest, |
| Juuni | Kui kollane võilill on päike - |
| Jõudu! | Tänapäeva koolilaps võib õpetaja üles |
Selle autori jutud
| Pealkiri | Esimene rida/lause |
|---|---|
| Elas kord elevant | Vanasti polnud elevant sugugi selline, nagu me teda praegu näeme. |
| Hea käitumise kompvekid | Ema ja isa läksid õhtul teatrisse. |
| Head naabrid | Minu meelest oleksime võinud kas või iga päev koertekoolis käia: kõik ülesanded olid minu jaoks kerged ... |
| Heal lapsel mitu nime | Minu päriskodu hakkas mulle meeldima esimesest silmapilgust. |
| Irja ja Helen poes | Maapood polnud pooltki nii suur kui ABC-kauplused ja kaubahallid linnas, kus Irja emaga toitu käis ostmas. |
| Jaanituli ja tigu | Jaaniõhtul süüdati metsalagendikul suur lõke. |
| Jäneselaps Marta | Kas sa tead, et Jänedal elas üks kena nimega perekond - Jänespüks? |
| Jänesepoeg otsib sõpra | Jänesepoeg Joosep kolis koos oma isa-emaga teise metsa elama. |
| Kass, kes kohtus arvutihiirega | Krutski linna kassid, et sa teaksid, elavad väga mõnusat elu - nagu kuninga kassid. |
| Kirev kutsikapõli | Miski ei meeldi mulle rohkem kui maksavorst ja oma inimese abistamine. |
| Koerad ja nende omanikud muutuvad pikapeale sarnasteks | Villu on väga vahva poiss - temaga on mõnus palli taga ajada, puukeppi sikutada ja koerte mängupargis käia. |
| kuidas ema jõulusoove saatis | Enamasti kirjutas ema pühadekaarte hilja õhtul, kui lapsed juba voodis olid ja päkapikk vaikselt nohisedes komme sussidesse tassis. |
| Kuidas ma loodust muutsin | Õppisin lugema hästi varakult, mitu aastat enne kooliminekut, seepärast ei pakkunud aabitsaraamat ja muudki õpikud mulle midagi uut. |
| Kuidas üksteisest aru saada? | Ühel päeval teatas malamuut Hirlanda, et oli u-postist leidnud vastuse oma kirjale, milles ta palus mu emale teatada, et minuga on kõik korras, ning küsinud, mis tõu alla meie perekond kuulub. |
| Kummituse kaisukaru | Elasid kord kolm väikest kummitust - Kummi, Õudu ja Hirmo. |
| Lugemis- ja kirjutamiskoer | Semu, mu teine naaber, pole just eriti jutukas, kuigi on juba täiskasvanud koer... |
| Majahaldjas Alma | Ühe pere kanad olla äkki keeldunud munemast. |
| Meie hommikud | Hommikuti, küsib perenaine minult alati: "Kuidas käpp käib, Polla?" |
| Meie Marioniga | Meie Marioniga saame teineteisest iga päevaga paremini aru. |
| Metsarahva kohvik | Paksus metsas valitseb talviti vaikus. |
| Mida kõike koerad ei tee! | Toidupoodi minnes võtavad Marion ja Villu enamasti mindki kaasa - saame niiviisi õhtu eel ühiselt veel ühe keskmise jalutuskäigu teha. |
| Pamp ja lomp | Esmaspäeval jäi põrsas Pamp kooli minnes traadil istuvaid pääsukesi uurima ja kukkus plartsatades porilompi pikali. |
| Pulli koer ei karda hunti! | Villu koolivaheaeg hakkas lõppema ja meil Marioniga oli kangesti kahju temast lahkuda. |
| Ristiisa külaskäik | Ühel hilisõhtul pugesin Hirlanda kutsel tema kaevatud aiaaugu kaudu naaberaeda ja sealt omakorda tänavale. |
| Roosa ja karvane mobiiltelefon | Elas kord üks mobiiltelefon. |
| Saame tuttavaks, päkapikud! | Kas sinu juures juba päkapikud käivad? |
| Saba | Kevadel olid varjupaigas palju kutsikaid. |
| Salakuulaja loomaaias? | Loomaaia elanikud märkasid hämmastusega, et nende hulka oli pugenud salakuulaja. |
| Salapärane lambavaras | Läbi sajandite on koerad olnud inimesele mitte ainult seltsilisteks, vaid ka töökaaslasteks. |
| Seltskondlik kaevuvana | Kaevuvana peetakse ekslikult morniks ja kinniseks onukeseks. |
| Une-Mati | Nagu sa tead, on Une-Mati üsna meeldiv ja tasane olevus. |
| Uskumatu lugu | Tõmmake see murdja minust eemale!" karjatas mees. |
| Uus laps | "Kas teate, et meie lasteaeda tuli täna uus poiss?" küsis Kristo mängutuppa astudes. |
| Võtmelugu | Ega mind ei ole tegelikult hoida vajagi. |
Selle autori muinasjutud
| Pealkiri | Esimene rida/lause |
|---|---|
| Metsavana Tuudelepp | Jah, ega vanad ole vennakesed: kui kaevuvanast on igal lapsel kasulikum eemale hoida, siis metsavana Tuudeleppa kohates on mudilased õnnega koos: metsavana taskud on täis kõige mõnusamaid pähkleid ja kõige magusamaid maasikaid. |