Liigu põhisisu juurde

Teiverlaur, Maria

Autor

Selle autori raamatud

Selle autori luuletused

Pealkiri Esimene rida/lause
Aeda! Isa võtab labida,
Allikas Vesi kui peegel-
Eesti hümn Mu isamaa
Eesti lipp Sinimustvalge
Eesti mets Eesti mets me
Eesti vapp Meie riigivapil
Eestimaa teed Kutsuvad ja kodused
Emajõgi Emajõgi, Emajõgi,
Haapsalu loss Augustis kui täiskuu
Haldjatund Vana-aasta õhtul
Hallaudus päike kaua (pealkirjaks esimene rida) Hallaudus päike kaua
Heinategu Maal pole mahti-
Hernehirmutis Vaata-räbalais eit
Hiir Piiks-piiks,
Hobune Hobune olen
Hunt Ma ei ole koer,
Hääletud on metsad (pealkirjaks esimene rida) Hääletud on metsad.
Ilus ilm Pääsukesed lendavad
Imedeöö Vaiksel jõuluööl
Jaanituli Sädemeid pillub
Jaaniuss Jaaniussil vilgub
Jaaniõhtu Kaunid rahvarõivad.
Jahe ilm ei tundu (pealkirjaks esimene rida) Jahe ilm ei tundu
Jõulud Piparkoogilõhna
Jõulud Seapraad ja
Jõulusalm Jõuluvana jaoks nüüd
Jägala juga Vesi tormab
Jäljed liival Liivale sammudest
Jüripäev Pikaks läinud
Kadriorg Siin luigetiik, loss,
Kadripäev Kas on tõesti
Kaerakile Hobunegi
Kajakad merel Jäävangist vabanenud
Kalev Üle mitmete
Kalevipoeg Kalevite kallis poega
Kamakäkk Kamajahust
Kana Kaa-kaa-kaa-kaa,
Kandlelugu Kuula neid helinaid,
Kartulid korvist (pealkirjaks esimene rida) Kartulid korvist
Karu Mõmm-mõmm-mõmm!
Karu unenägu Talve aegu mesikäpp
Kass Nurr-nurr-nurr,
Kevad tervitab Esimesed sammud
Kevad tuleb Kevad tuleb,
Kevadekuulutajad Kärbes on ärganud.
Kevadviisid Päikesekiir takti lööb
Kihnu saar Oi, Kihnu saar
Kiigele! Tulge ruttu, tulge ruttu,
Kingitus Jõuluvana tuli.
Kits Mök-mök-mök,

Selle autori jutud

Pealkiri Esimene rida/lause
Eesti hümn Hümn on ülistuslaul Eesti kultuurile, rahvale, riigile ning sellega väljendatakse rõõmu ja uhkustunnet.
Eesti lipp Eesti lipul on erilised värvid: sinine tähendab taevast ja usku; must on seotud mullaga, mida harime; valge näitab püüdlemist valguse poole.
Eesti mets Mets katab praegu ligikaudu poole Eestimaast, kuid metsaala kaldub vähenema.
Eesti vapp Riigi vapp on riigi sümbol.
Eestimaa teed Eestimaal on nii vanu kui uusi teid ja mõned teelõigud on kasutusel olnud juba isegi tuhat aastat.
Emajõgi Inimesed sautasid Emajõe ümbruse juba palju aastatuhandeid tagasi, sest see oli heaks veeteeks ja jõest sai toiduks kala.
Haapsalu loss Haapsalu, vana nimega Hapsal, on linn Lääne-Eestis.
Hunt Hunti nimetatakse sageli ka kriimsilmaks, võsavillemiks võo hallivatimeheks.
Jaanituli Jaanilaupäev on 23. juunil.
Jõulud Jõulud on meie rahvakalendris tähtsamad pühad, tähistades valguse võitu pimeduse üle.
Jägala juga Harjumaal Jägala jõel asub Eesti kõrgeim looduslik juga.
Jüripäev 23. aprill on jüripäev - looduse ärkamise püha.
Kadriorg Kui Vene tsaar Peeter I Tallinnas käinud, hakanud talle Lasnamäe paekalda
Kadripäev Kadripäev on 25. novembril.
Kaerakile Vanasti söödi kaerakile, mille tegemine tänapäeval on peaaeg unustatud.
Kalev Kaugel muinasajal põhja piiril Taara tammemetsa ääres seisis kalju peal Kalevite talu, kus kasvasid kolm poega.
Kalevipoeg Kalevipoeg oli Kalevi ja Linda noorim poeg.
Kamakäkk Kamakäkki valmistamiseks on vaja kamajahu, mida tuntakse Eestimaal juba üle saja aasta.
Kandlelugu Kandlemuusikat on Eestis alati armastatud ja armastatakse ka praugu.
Kihnu saar Kihnu on väike, aga tuntud saar.
Kiigele! Kiikumine on olnud läbi aegade noorte meelelahutus ja lõbu.
Kodumaa sünnipäev Sünnipäevade pidamiseks on vaja ajaarvestust.
Kootud rätik Kududa võib kampsuneid, kindaid, sokke, mütse ja palju muudki.
Kuressaare loss Kuressaare loss asub Saaremaal, Eesti kõige suuremal saarel.
Kõpu tuletorn Hiiumaal Kõpu poolsaare kõrgeimas kohas asub Eesti kõige vanem ja tuntum Kõpu tuletorn.
Laulupidu Eestlased on laulupeorahvas.
Linda kivi Peale eestlaste muistse kuninga Kalevi surma leinas ta kaasa Linda teda seitse päeva ja seitse ööd nii, et pisarad ei kadunud ta palgelt.
Läänemeri Läänemerel on ka teine nimi - Balti meri.
Mardipäev Mardipäev on 10. novembril.
Mulgi kapsad ulgi kapsaid valmistatakse hapukapsastest, tangudest ja sealihast.
Mulgi puder Ligikaudu 300 aastat tagasi hakati Mulgimaal tegema putru, kus segati kokku tangud ja kartulid.
Mulk Arvatakse, et sõna "mulk" tuleb Mulgi-nimeliselt talult.
Munadepühad Munadepühad on liikuvad pühad täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
Munamägi Ühe muistendi-rahvajuti järgi tulnud Kalevipoeg Venemaalt ja tahtnud puhata.
Naeris Naeris on Eestimaal tuntud juba ammustest aegadest, kui toiduteraviljast oli puudus ja kartulit siin veel ei olnud.
Narva Narva, meie sügispealinn, asub Narva jõe vasakul kaldal.
Nääriöö Nääre nimetatakse ka uusaastapühaks.
Oleviste kirik Vanasti olevat tahtnud Tallinna elanikud kõrge torniga kirikut, mis paistaks kaugele merele ja aitaks meremeestel õiget kurssi Tallinna poole võtta.
Paekivi Paekivi ehk paas on kivim, mida meil leidub Põhja-Eestis ja saartel.
Paide Paide asub Eesti keskosas ja on justkui Eesti süda.
Palamuse Palamuse on Eesti vanimaid asulaid.
Peipsi rannik Peipsi on Eesti ja ka Euroopa üks suuremaid järvi.
Pirita Pirita on Tallinna linnaosa mere ääres kahel pool Pirita jõesuud.
Pärnu rand Mereäärne Pärnu on puhkuse- ja suvituslinn ning Eesti tähtsaim kuurortlinn.
Rakvere linnus Rakvere Vallimägi ja Teatrimägi olid juba väga kauges minevikus inimese poolt asustatud.
Rukkileib Rukkileiba tehakse rukkijahust.
Rukkilill Siniseid rukkililli võib näha suvel põldudel õitsemas.
Räim Räim on väike, umbes 15 sentimeetri pikkune kala.
Rändrahnud Jääajal kandsid liustikud Eestisse kaugelt suuremaid ja väiksemaid kive.
Saun Saun on olnud eestlastele väga tähtis koht, kus peale pesemise on laval leili visatud, viheldud ja higistatud.