Liigu põhisisu juurde

Rustam ja Valge Koletis

Muinasjutt
Esimene lause
Ei mäleta, sündis see kord tõesti - või ei olnud seda hoopiski.
Sisukokkuvõte
Ühes mäeahelikus elutses tont, keda hüüti Valgeks Koletiseks. Tema söögiks olid inimesed. Nüüd aga olid inimesed otsas ja koletis saatis oma alamat uusi inimesi otsima ja mägedesse tooma. Teele läinud tondid jõudsid naaberkuningriiki, kust meelitasid endaga kaasa pool rahvast. Sama kuningriigi targa noorim poeg Rustam asus päästeoperatsioonile, et hävitada Valge Koletis ja tuua inimesed tagasi koju.
Raamatust Asukoht raamatus
Raamatust
lk. 2-16