| Aino aedmaasikad |
Oro, Julius |
Paari-kolme nädalaga oli maasikasaak otsas. |
lk. 159 |
| Aino kootud kindad |
Parijõgi, Jüri |
Kui Aino omad kindad valmis sai, siis tahtis ta ka isale kududa kindad. |
lk. 86-87 |
| Ebausk |
Luts, Oskar |
Kell kuus hommikul pidime olema koolis, nii ütelda tipp-topp, valmis kuulama jumalasõna ja piiblisalme - kuni kella kaheksani. |
lk. 6-8 |
| Eesti riigi lipp |
|
Riigilipp on püha. |
lk. 106 |
| Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine |
|
24. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. |
lk. 107 |
| Eesti vapp |
|
Igal riigil on oma vapp. |
lk. 107 |
| Eestimaal on lambaid kasvatatud juba mitu tuhat aastat (pealkirjaks esimene rida) |
|
Eestimaal on lambaid kasvatatud juba mitu tuhat aastat. |
lk. 81 |
| Endisaegsest apteegist |
Gustavson, Heino |
Astume sisse uksest, mille külge monteeritud kellukese helina peale ilmub tagumistest ruumidest õpilanem sell või apteeker ise. |
lk. 60-61 |
| Et talvel oleks võtta... |
|
Aedades ja põldudel valmib saak. |
lk. 32 |
| Hakkan peenraid tegema |
Kukk, Elsa |
Kui muld juba parajasti pudeneb, võtan oma väikese labida, panen peenrapikkuselt kõrvuti maha kaks nööri. |
lk. 133 |
| Hingedepäev |
Särg, Ilmar |
Linnud-loomad söödetud, läksid kõik tuppa. |
lk. 48-49 |
| Inimene otsib kaitset |
Heinsalu, Ülo |
Ennemuistsest ajast peale on inimene pidanud end mitmesuguste ohtude eest kaitsma. |
lk. 20 |
| Inimesehaldjas |
|
Vanasti arvatud, et igal inimesel on oma haldjas. |
lk. 44 |
| Jaanipäev on suve vastuvõtu ja pööripäeva püha (pealkirjaks esimene rida) |
|
Jaanipäev on suve vastuvõtu ja pööripäeva püha. |
lk. 148 |
| Jahumölder |
Lahi, Riho |
Isa hakkas Karivärava külas tööle nii sepa kui möldrina. |
lk. 31 |
| Jõulud vanal ajal |
|
Jõulud on eestlaste kõige suuremad pühad. |
lk. 69-70 |
| Jää |
Põder, Rein |
Ootasin väikese poisina igal sügisel esimest jääd. |
lk. 66 |
| Kadripäev |
|
25. november on kadripäev. |
lk. 40-41 |
| Kaisa hambad |
Jänes, Harri |
Kaisa oli hambamurdeeas. |
|
| Kalender |
|
Kalendrita ei oskaks tänapäeval enam kuidagi toime tulla. |
lk. 78 |
| Keha puhtus |
|
Mustus ei jää naha välispinna külge pidama, vaid tungib ka sügavamale pooridesse. |
lk. 59 |
| Kevad veekogu ääres |
Jüssi, Fred |
Peaaegu iga jõe või järve kaldal leidub rada. |
lk. 116-117 |
| Kevadekuulutaja - paiseleht |
|
Teepervedel ja kraavikallastel avab aprilli algul oma õied paiseleht. |
lk. 123 |
| Kevadelõhn |
Jüssi, Fred |
Kas olete tundnud kevadelõhna? |
lk. 108 |
| Konnakontserdid |
Jüssi, Fred |
Kevadised konnakontserdid algavad aprillis, siis koevad pruunid konnad. |
lk. 113 |
| Kool |
Rannap, Jaan |
Alamõisa koolis oli kolm klassi, mis tänapäeval on üsna haruldane. |
lk. 4-5 |
| Kuhu linnud rändavad? |
Suuressaar, Lembit |
Teadlased uurivad, kus on meie rändlindude talvekorter ja milliseid teid mööda nad sinna lendavad. |
lk. 28 |
| Kui kulu põleb... |
|
Igal kevadel võib näha raudteede ja maanteede ääres, niitudel ja põlluservades musta söestunud maad, kõrbenud puid ja põõsaid. |
lk. 122 |
| Kui vanaisa tuleb oma töökastiga. |
Luts, Oskar |
Aga hoopis rõõmsamaks läheb mu meel, kui tuleb vanaisa oma töökastiga ja suure paju vilus hakkab valmistama puulusikaid. |
lk. 90 |
| Kuidas ma maailma tulin? |
Johanson, Mall |
Iga inimene, iga loom ja taim tahab, et temast jääksid järglased. |
lk. 46-47 |
| Kukelaulust |
Jõgisalu, Harri |
Ennemalt ei saanud maainimesed ilmaski und täis magada, sest tõusma pidi väga vara - enne kukke ja koitu, nagu öeldakse. |
lk. 76 |
| Kuu- ja päikesekalender |
|
Esimese ajamõõdu - päeva - andis inimestele päikese tõus ja loojang. |
lk. 77 |
| Lammaste niitmine |
Jõgisalu, Harri |
Kord, kui onu Laas juhtus kodus olema, tõi tädi aidast mitu paari suuri kääre ja andis tema kätte teritada. |
lk. 82-83 |
| Laste haigused |
|
Arst ja õde kontrollivad kõikide laste nägemist ja kuulmist. |
lk. 59 |
| Lehesadu |
|
Sügisel puude elutegevus vaibub. |
lk. 27 |
| Levivad viljad ja seemned... |
|
Tuul on looduses kõige suurem külvaja. |
lk. 29 |
| Liblikas läks lendu |
Jüssi, Fred |
Liblikaid on maailmas palju. |
lk. 126 |
| Linnulaulutund |
Rant, Jüri |
Kiigle kooli pargialune haljendas nagu suur roheline vaip, millele sinililledest ja ülastest kirjad sisse kootud. |
lk. 120-121 |
| Linnupesa |
Saar, Olivia |
Päev enne jõule ütles isa Kristjanile: "Pane ennast soojalt riidesse, lähme metsa!" |
lk. 66-67 |
| Lumehanges on tunneleid... |
|
Sedamööda, kuidas lumikate paksemaks läheb, hakkavad arvukad pisiloomad - pikakarvalised karihiired ja suuresilmalised metshiired - end üha mõnusamalt tundma. |
lk. 73 |
| Lumi |
|
Vaikse ilma ja nõrga külmaga langevad maapinnale imelise kujuga helbed. |
lk. 68 |
| Maa ootab harimist |
|
Mullaharimisega alustatakse ikka siis, kui muld on küps. |
lk. 134 |
| Maituli |
|
Vanasti peeti 1. mail volbripäeva. |
lk. 131 |
| Meie esivanemate keedukolded ja -nõud |
|
Muistsel ajal pani perenaine kumera- või teravapõhjalise savipoti elavate süte ja kuuma tuhaga täidetud keeduauku või tuhkauku. |
lk. 33 |
| Meis ja meie ümber on vesi |
|
Vett on kõikjal. |
lk. 33 |
| Metsas käib elu ka talvel |
Toomingas, Osvald |
Just jaanuari lõpul näevad ilmavalgust noored karud. |
lk. 71-72 |
| Metsmaasikas |
|
Jaan toob maasikad majasse," ütleb rahvasuu. |
lk. 144 |
| Muinaslood |
|
Vanasti oli inimesele maailmas palju salapärast. |
lk. 38 |
| Muistsed teed |
Heinsalu, Ülo |
Esimesed teed viisid inimese kõige tähtsama eluallika - vee juurde. |
lk. 19-20 |
| Munavõtted |
Johanson, Mall |
Ateljees valitseb pidulik vaikus. |
lk. 128-129 |
| Murukummel |
|
Südasuvine õuemuru lõhnab. |
lk. 150 |
| Mäng ja mängureeglid |
|
On tõsiseid mänge ja naljakaid mänge. |
lk. 9 |
| Naljapäevad |
Rannap, Jaan |
Isa, kui sina algkoolis käisid, kas teil naljapäev oli?" küsis Raivo isalt. |
lk. 129-130 |
| Nugise jahilkäik |
Randla, Tiit |
Metsa kohal kumas kuu. |
lk. 74-75 |
| Nüüd lõi välk sisse |
Kõpp, Johan |
Vihma sajab nagu oavarrest. |
lk. 157 |
| Omapunutud viisud |
Ungru, Julius |
Ema kurnas piima karra sisse ja pani kaane peale. |
lk. 89 |
| Pastlad |
|
Jalanõudeks olid maarahval vanasti pastlad. |
lk. 88 |
| Pilliroog ja kõrkjas |
Põldmaa, Kustas |
Nad on nagu kaks sõpra või venda, kuid erineva iseloomuga. |
lk. 118 |
| Pudrusöömine |
Jõgisalu, Harri |
Putru on läbi aegade tugevaks toiduks peetud, niisuguseks, mis kõhtu täidab. |
lk. 36 |
| Pulmakutse |
Jõgisalu, Harri |
Esialgu polnud Märt osanud pulmakutsest muud midagi arvata, kui et see oli vanematele inimestele. |
lk. 96-97 |
| Päevakava |
Raud, Eno |
Nüüd, kus ma käisin nii viiulitunnis kui ka koolis, hakkas mind kimbutama ajapuudus. |
lk.10-11 |
| Rahvarõivad |
|
Eestimaa igal kihelkonnal olid oma rahvarõivad. |
lk. 98 |
| Ristimispäeval |
Haamer, Harri |
Markuse ristimispäeval oli kõigil nii palju tegemist, et mind ei pandud tähelegi. |
lk. 50-51 |
| Sajandi torm |
Jõgisalu, Harri |
See oli ühel lämbel suvisel pühapäeval. |
lk. 155-156 |
| Sea voodi |
Rant, Jüri |
Novembrikuu tõi Tuulepõllule palju uut. |
lk. 63-64 |
| Selleks, et jääpurikad tekiksid (pealkirjaks esimene rida) |
|
Selleks, et jääpurikad tekiksid, peab soe ja külm vahelduma - kaks erinevat temperatuuri üksteisele järgnema. |
lk. 109 |
| Sügisilmad |
|
Sügisel on ilmad jahedamad, tuulisemad, pilvisemad ja vihmasemad kui suvel. |
lk. 25 |
| Taimeriigis algab sügis värvimänguga |
|
Päikesepaistelisel sügisel muutub värvikirevaks nii lehtpuude kui põõsaste lehestik. |
lk. 26 |
| Talvel ketrasid naised kangakudumiseks (pealkirjaks esimene rida) |
|
Talvel ketrasid naised kangakudumiseks ja rõivaste tegemiseks villast, linast ja takust lõnga. |
lk. 80 |
| Talvike |
Jüssi, Fred |
Maantee ääres traadil istub väike kollakas linnuke ja aina laulab :"Siit-siit-siit-siit Riiga!" |
lk. 74 |
| Teele, teele... |
|
Viimased hallrästaparved lendlevad pihlakatel, nokkides marju. |
lk. 27 |
| Teelisel on saatjad |
|
Tee on teelehe kodu. |
lk. 161 |
| Trips, Traps ja Trull |
Sillaots, Marta |
Trips, Traps ja Trull on kolmikud. |
lk. 53 |
| Tädipoeg ja onupoeg |
Jõgisalu, Harri |
Sass ja Jass on natuke ühte nägu: ümmargused põsed, pügatud kuklad ja ettepoole seotud juuksetukad ning nina peal samad tedretäpid. |
lk. 54 |
| Uus köök |
|
Uus köök on tavalisetl suure aknaga valgusküllane ruum. |
lk. 35 |
| Vana maaköök |
|
Vanad maaköögid on välja kujunenud meie rehielamute rehetubadest. |
lk. 34 |
| Vanaaegne linnaköök |
|
Tallinna vanalinnas viilmajade kõige kõrgemas osas - ruumikas eeskojas - asus mantelkorsten. |
lk. 35 |
| Vanaisa ei ole enam |
Jõgisalu, Harri |
Kui Madis koolist koju jõudis, märkas ta juba uksel ema näost ja toast vastu tulnud isa tõsisest olekust, et midagi on juhtunud. |
lk.102-103 |
| Varbola linnus |
Tamla, Ülle |
Kui sa tahad näha Eestimaa kõige suuremat ja võimsamat linnust, siis tuleb sul sõita Tallinnast Pärnu suunas täpselt 50 kilomeetrit. |
lk. 21-22 |
| Varsakabi |
|
Varsakabja suured kollased õied torkavad juba kaugelt silma. |
lk. 124 |
| Veskilaul |
|
Enne veskite ehitamist jahvatati teradest jahu käsikiviga. |
lk. 30-31 |
| Vikerkaar |
|
Alles sähvis välk, kärgatas kõu ja sadas vihma nagu oavarrest. |
lk. 158 |
| Võidupüha |
|
Vennike! Tõuse juba! |
lk. 146-147 |
| Võilill |
|
Võilille õied puhkevad siis, kui paiselehe õitseaeg saab läbi. |
lk. 125 |
| Üksi ei ole hea |
Arme, Lea |
Tüdruk istus liival ja hoidis kätega põlvede ümbert kinni. |
lk. 56-57 |
