Kaks päikesekaunitari

Elas kord ennemuiste päikesel üks noor ja kaunis prints, kuul aga elasid tema kaksikutest õed, kes olid lausa kaunitarid. Õed olid ka osavad nõelakäsitsejad ja nende tikandid särasid öösel nagu miljon tähte. Inimesed, eriti noormehed kiirustasid öösiti mäetippudele, et nende ilu imetleda. Ema oli aga neile õpetanud tagasihoidlikkust ning et tütarlastel pole kombekas lubada end ühtelugu vaadata. Nii vahetasid õed vennaga kohad ära ja kolisidki päikesele elama. Inimesed aga kuulsid sellest ja tahtsid kaunitare ka päikesel imetleda, kuid ei saanud seda kaua teha, kuna jumalatarid torkisid oma tikkimisnõeltega igaühe silmi, kes söandas nende peale vaadata.