| Ahjualune |
Kunder, Juhan |
Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta. |
Lk. 31-36 |
| Hundi loomine |
Kunder, Juhan |
Kui vanaisa oli maailma ja kõik loomad loonud, küsis ta sarvikult: "Mis sa arvad, kas mu töö pole kiiduväärt?" |
Lk. 9-11 |
| Jutt mehest, kes teadis ussisõnu |
Parijõgi, Jüri |
Minu vanaisa kõneles, et kui tema poisike olnud, siis elanud Leeli saunas vana Märt, kes osanud lindude ja loomade keeli ning mõistnud ussisõnu. |
Lk. 40-43 |
| Koit ja Hämarik |
Faehlmann, Friedrich Robert |
Lühike rõõmuaeg, laulu- ja lillerikas lühimate ööde aeg korvab meie põhjamaa elanikele karmi talve pikad kannatused. |
Lk. 145-147 |
| Kuidas tekkisid hiired ja kassid |
Jakobson, August |
Ennevanasti elas väga töökas ja tubli peremees, ainult üks viga oli juures: ta armastas alati kurja vanduda. |
lk. 12 - 17 |
| Kägu |
Eisen, Matthias Johann |
Ühes talus elanud kaks tütarlast: perenaise oma tütar ja võõrastütar. |
Lk. 18-25 |
| Külmataadi kolm ulakat jõmpsikat |
Jakobson, August |
Popsi sauna astus kord kevadisel õhtul võõras mees ja palus: "Head inimesed, andke rändajale öömaja." |
Lk. 117-128 |
| Libahunt |
Kunder, Juhan |
Mees ja naine istuvad soo ääres heinasao kõrval ja võtavad pruukosti. |
Lk. 68-69 |
| Luupainaja mehe naiseks |
|
Kedagi noormeest käinud luupainaja tervelt seitse aastat iga öösi piinamas. |
Lk- 37-39 |
| Puulane ja Tohtlane |
Kreutzwald, Friedrich Reinhold |
Ühel kitsil peremehel oli sellepärast alati tüli ja meelehaigust, et sulased ja tüdrukud tema juures iial paika ei pidanud. |
Lk.59-63 |
| Päike, kuu ja tähed |
Jakobson, August |
Ennemuiste oli taevas nii madalal, et pikk mees võis teda käega silitada. |
Lk. 142-144 |
| Rahakatel |
Kunder, Juhan |
Kanasaaare külas elas vanasti vaene pops Kuninga-Jaak. |
Lk. 51-58 |
| Seitse venda ja seitse õde |
Parijõgi, Jüri |
Kord elas kaugel põhjas üksikus talus seitse venda. |
Lk.44-50 |
| Surm teeb sepatööd |
Jakobson, August |
Ennevanasti oli maailmas seitsekümmend seitse haigust ja seitsekümmend seitse surma. |
Lk. 97-100 |
| Tondi-Tõnu |
Ansomardi (pseud.) |
Jalgsemaa küla talus, mida enne siin jutustavat Sipelga pereks nimetati, elanud ennemuiste rikas noor lesk nimega Tiiu. |
Lk. 75-96 |
| Tuulesõlmed |
Eisen, Matthias Johann |
Kord läinud kalamehed suurelt maalt Hiiumaa ligidale kala püüdma. |
Lk. 129-131 |
| Vaeslaps ja talutütar |
Kunder, Juhan |
Vaene tütarlaps läks laupäeva õhtul sauna. |
Lk. 132-137 |
| Vaeslaps ja talutütar |
Kunder, Juhan |
Vaene tütarlaps läks laupäeva õhtul sauna. |
lk.132-137 |
| Vaeslapse käsikivi |
Kreutzwald, Friedrich Reinhold |
Üks vaene vanemateta tütarlaps oli kui lambatall järele jäänud ja õelasse peresse kasvandikuks saanud, kus tal muud sõpra ei olnud kui perekoer Krants, kes mõnikord leivakoorukesi vaeslapse käest sai. |
Lk. 138-141 |
| Vana-Jaagup tüssab surma |
Jakobson, August |
Ühes külas elas kangesti kaval ja tark taat, Jaagup nimi. |
Lk. 101-107 |
| Veealused |
Kõrv, Jakob |
Muiste sõitis üks mees oma pojakesega õige noore jää ajal üle järve. |
Lk. 108-111 |
| Virmalised |
Jakobson, August |
Elas - oli sulane - muidu tore mees, aga juhtus temaga iga sorti veidraid lugusid. |
Lk 64-67 |
