| Muinasjutt |
Rebane ja hunt reht peksmas |
|
Ütskõrra käve repän soega mõtsa piteh, ni löuse mullutsõlt tulõasõmalt üte sitasitika maast, ni repän käsk soel tuud maitsa, et kas hüä um. |
| Muinasjutt |
Rebane ja hunt vett lakkumas |
|
Rebane ja hunt saanud ühe allika juures kokku. |
| Muinasjutt |
Rebane ja juusturattad |
|
Seda lugu onu Tremizeaux ei armastanud ei jutustada ega ka kuulata, kui seda räägiti... |
| Muinasjutt |
Rebane kirjab hundi kasukat |
|
Vanemuine, kui hunt ja rebane on alles sõbrad old ja linnud ja inimesed kõik alles ühte keelt on kõnelend, ühte jaalt on jaalitsend, siis sündinud mõndagi lugu, mis veel naeru ja nalla on sünnitand ja mis meie aani on ulatand. |
| Muinasjutt |
Rebane kirjab hundi kuue |
|
Kord mööda metsa niisama ringi lipanud, jõudis rebane hundi pesa juurde. |
| Muinasjutt |
Rebane nõuab süüa, juua ja naeru |
|
Kass oli perenaisele kurja teinud, ajanud koorepoti maha ja söönud koore ära. |
| Muinasjutt |
Rebane pilkab hunti |
|
Kord oli hunt metsas luusides kogemata põdra auku juhtunud. |
| Muinasjutt |
Rebane pääseb hundi käest |
|
Susi saanud metsas rebase kinni ja tahtnud teda ära süüa. |
| Muinasjutt |
Rebane söödab hundile tema pojast valmistatud rooga |
|
Rebane oli kusagilt lambatalle kätte saanud, viinud oma pesasse ja hakanud sööma, söönud juba pooleni. |
| Muinasjutt |
Rebane õpetab hunti sabaga kalu püüdma |
Särgava, Ernst |
Oma suurest kalatagavarast sõi rebane iga päev paar tükki, sõi ja oli rõõmus. |
