| Hallvares |
Varest tunnevad küll kõik. |
| Harakas |
Küllap sa tead jutte kavalast harakast, kes aina kuulavat teiste jutte pealt ja kaebavat edasi. |
| Hiired |
Hiiri on igal pool. |
| Hirv |
Suured sarved on veel ühel suurel loomal, kelle nimi on hirv. |
| Hobune |
Paljud inimesed peavad hobust kõige ilusamaks loomaks. |
| Hunt |
Hunt on nagu suur koer. |
| Hülged |
Hülged on niisugused imetajad, kes ei elagi metsas. |
| Ilves |
Ilves on liha peale maias ja muud ta ei söögi. |
| Jänesed |
Eestis on kahte liiki jäneseid. |
| Kana |
Kana on kodulind. |
| Karu |
Poest ostetud karvane karumõmm on kena mänguasi. |
| Kass |
Kass on ööloom. |
| Kiivitaja |
Kui lõoke lõõritab, võib samas põlluserval veel üht kevadlindu näha. |
| Kobras |
Kui sa oleksid paarsada aastat tagasi elanud, siis oleksid küll kobrast tundnud. |
| Kodutuvi |
Need tuvid, kes linnatänavatel kudrutavad ja maal loomalautade kohal tiirutavad, ei oskagi enam ilma inimeseta hakkama saada. |
| Koduvarblane |
Varblane elab ainult inimese lähedal. |
| Koer |
Koer on inimese sõber. |
| Kuldnokk |
Pärast pikka talve on kuldnokk äkki kohal ja kuulutab, et kevad on tulnud. |
| Kullid ja kakud |
Mõnda lindu kutsutakse röövlinnuks. |
| Kägu |
Kukub ja kukub, aga maha ei kuku - kes see on? |
| Kärnkonn |
Kärnkonn on teistest konnadest suurem ja aeglasem ja teda on vähem näha ka, sest ta elab ööelu. |
| Küülik |
Küülik on väga jänese moodi. |
| Lammas |
Väga-väga ammusel ajal olid ilmad kogu aeg külmad ja kõik kohad olid lund ja jääd täis. |
| Lehm |
Üks väike linnatüdruk, kes ei käinud veel lasteaias, jõi igal hommikul ja õhtul terve klaasitäie piima ja oli üldse hea laps. |
| Linavästrik |
Linavästrik püüab saaki hoopis teistmoodi kui pääsuke. |
| Merisiga ja teised |
Mõned loomad on niisama lusti pärast inimese kodudesse toodud. |
| Metskits |
Mõnikord juhtub nii, et kõnnid metsas ja äkki on sinu ees maas väike kitsetall. |
| Metssiga |
Metssiga on meie metsades peaaegu niisama tavaline nagu tema sugulane kodulautades. |
| Metsvint |
Metsvindi pilti tasub küll meelde jätta. |
| Mutt |
Kellel on kodus aiamaa, see on kindlasti näinud mutimullahunnikut. |
| Mäger |
Vahel õeldakse mõne inimese kohta: "Laisk nagu mäger". |
| Naerukajakas |
Eestis elab mitut liiki kajakaid. |
| Nahkhiired |
Soojadel õhtutel lendavad mitut liiki nahkhiired nagu varjud ringi - kas õue peal või pargis või vana tiigi kohal. |
| Nastik |
Nastik on samuti madu nagu rästikki. |
| Nugis |
Nugist näeb metsas harva. |
| Orav |
Orav on linnaloomaks hakanud. |
| Part, hani, kalkun |
Mõnel pool kasvatatakse peale kanade veel teisi kodulinde. |
| Peoleo |
Seda kirevat lindu ei näe ka just iga päev. |
| Põder |
Paljudel metsavahelistel teedel on üles pandud märgid, et vaata ette, siit võivad põdrad üle tee käia. |
| Põldlõoke |
Lõoke tuleb kevadel meile juba siis, kui põldudel on veel sulamata lumelaike. |
| Pääsukesed |
Mudilaste loomaraamatu" märgil lendab pääsuke. |
| Rebane |
Rebane on metsa koristaja. |
| Rohukonn |
Kõige huvitavam on konna näha kevadel, sest siis on tiikides ja järvedes ja kraavides konnakontserdid. |
| Rähnid |
Inimesed ehitavad endale soojad majad ja võivad elada ükskõik kus. |
| Rästik |
Rästik on madu, mitte uss, nagu teda vahel on nimetatud. |
| Saarmas |
Saarmas on lustlik loom, keda võib näha jõekäärus hullamas. |
| Siga |
Siga röhib "röh-röh". |
| Siil |
Siil on suur unimüts. |
| Sinikael-part |
Vee ääres elavad teistsugused linnud kui põllul või metsas. |
| Sisalik |
Kivisisalikule meeldib soojal kivil või päikeselisel künkanõlval istuda. |
