| Ei võta vares sõja valu... |
Kesamaa, Manivald |
Kukkusid. Said pähe muhu, |
lk. 5-6 |
| Juhtum rongis |
Kesamaa, Manivald |
Sadas nii rängalt ja raskelt. |
lk. 32-33 |
| Katelok ja lusikas |
Kesamaa, Manivald |
Ükstakõik kus sõdur käib, |
lk. 22-23 |
| Koduteel |
Kesamaa, Manivald |
Sõduril nüüd kerge samm, |
lk. 27 |
| Kohtumine teel |
Kesamaa, Manivald |
Kõlavad sõdurilaulude lood - |
lk. 36-37 |
| Kolmnurkne ümbrik |
Kesamaa, Manivald |
Käib ka siinpool postiljon? |
lk. 15-16 |
| Las neid lumekuule paugub! |
Kesamaa, Manivald |
Lumesõda, |
lk. 3-4 |
| Lauluga koos |
Kesamaa, Manivald |
Kui sõjas rahvas on ja maa, |
lk. 17-18 |
| Lumi |
Kesamaa, Manivald |
Lumi laantes on valge ja puhas, |
lk. 37-38 |
| Mikk, kes oskas saksa keelt |
Kesamaa, Manivald |
Sõjasaak, see on trofee, |
lk. 23-24 |
| Minu vanem vend |
Kesamaa, Manivald |
Lumest me tegime |
lk. 30-31 |
| Muldonn |
Kesamaa, Manivald |
Ehitas jagu endale maja, |
lk. 7-8 |
| Mõndagi Velikije Lukist |
Kesamaa, Manivald |
Algasid taas koduteed, |
lk. 11-14 |
| Rappus kodu terasteel |
Kesamaa, Manivald |
Teel on rindeeðelon |
lk. 8-9 |
| Sanitarid, rindeõed |
Kesamaa, Manivald |
Sõjakäsi, karm ja kare, |
lk. 14-15 |
| Sõdur ja laps |
Kesamaa, Manivald |
On sõdur sirge nagu tikk. |
lk. 31-32 |
| Sõdurisaapad |
Kesamaa, Manivald |
Sõdur tõmbab saapad jalga, |
lk. 25-26 |
| Tuisus polnud sooja tare .... |
Kesamaa, Manivald |
Käime juba rinderadu. |
lk. 9-10 |
| Vana kaevik |
Kesamaa, Manivald |
Nüüd kuldseid tähti helgib jõkke, |
lk. 34-35 |
| Väliköök |
Kesamaa, Manivald |
Sõdur, kus su jook ja söök, |
lk. 18-19 |
