| Breemeni linna moosekandid |
Grimm, Jakob ; Grimm, Wilhelm |
Oli kord mehel eesel, kes juba palju aastaid kannatlikult kotte veskile oli vedanud. |
lk. 101-104 |
| Hanekarjus kaevu ääres |
Grimm, Jakob ; Grimm, Wilhelm |
Oli kord igivana eideke. |
lk. 105-116 |
| Hans ja Grete |
Grimm, Jakob ; Grimm, Wilhelm |
Suure metsa serval elas vaene puuraidur oma kahe lapse ja naisega. |
lk. 53-61 |
| Kassi-isand ehk saabastega kass |
Perrault, Charles |
Üks mölder oli jätnud oma kolmele lapsele päranduseks ainult veski, eesli ja kassi. |
lk. 95-100 |
| Kaunitar ja koletis |
|
Elas kord kaupmees, kellel oli kolm tütart. |
lk. 68-73 |
| Kuldne lind |
Grimm, Jakob ; Grimm, Wilhelm |
Elas kord kuningas. Tema lossi taga oli kaunis iluaed, kus kasvas kuldseid õunu kandev puu. |
lk. 74-83 |
| Kuusepuu |
Andersen, Hans Christian |
Kaugel metsas seisis armas väike Kuusepuu. |
lk. 150-157 |
| Lumeeit |
Grimm, Jakob ; Grimm, Wilhelm |
Ühel lesknaisel oli kaks tütatr, üks ilus ja virk, teine aga kole ja laisk. |
lk. 146-149 |
| Lumivalgeke |
Grimm, Jakob ; Grimm, Wilhelm |
Kord südatalvel, kui taevast langes lumehelbeid nagu sulgi, istus üks kuninganna mustast eebenipuust raamiga akna all ja õmbles. |
lk.128-139 |
| Metsluiged |
Andersen, Hans Christian |
Kaugel-kaugel siit, seal kuhu lendavad pääsukesed, enne kui talv meil kätte jõuab, elas üks kuningas, kellel oli üksteist poega ja üks tütar, Elise nimeks. |
lk. 33-52 |
| Sinihabe |
Perrault, Charles |
Elas kord mees, kellel olid uhked majad linnas ja maal, serviisid kullast ja hõbedast, tikanditega mööbel ja üleni kuldsed tõllad, õnnetuseks oli mehel aga sinine habe. |
lk. 62-67 |
| Uinuv kaunitar |
Perrault, Charles |
Elasid kord kuningas ja kuninganna, kes olid kurvad, et neil lapsi ei olnud, nii kurvad, et seda ei oska öeldagi. |
lk. 117-127 |
| Vahva rätsep |
Grimm, Jakob ; Grimm, Wilhelm |
Ühel suvisel hommikul istus rätsep akna all laua peal, oli heas tujus ja õmbles nobedalt. |
lk. 84 - 94 |
| Vankumatu tinasõdur |
Andersen, Hans Christian |
Elasid kord kakskümmend viis tinasõdurit, kes kõik olid vennad, sest neid oli valatud ühest ja samast vanast tinalusikast. |
lk. 140-145 |
| Väike merineitsi |
Andersen, Hans Christian |
Kaugel-kaugel meres on vesi nii sinine nagu kõige kaunim rukkilill ja nii kirgas kui kõige puhtam klaas.... |
lk. 7-32 |
