| Aednik ja kilpkonn |
|
Üks vana aednik elas rahulikult oma lillede keskel. |
lk. 32 |
| Ahv ja kalur |
|
Elas kord üks kalur, kes rügas küll hirmsasti tööd teha, kuid ei püüdnud kunagi nii palju, et oleks oma viletsusest lahti saanud. |
lk. 29-31 |
| Amina ema |
|
See on üks lugu nagu lugu ikka ja te võite sellest uskuda täpselt nii palju kui tahate. |
lk. 33-34 |
| Iha ja sultan |
|
Kui Iha, sultani narr, jäi vanaks ja sultan teda enam oma lossi ei kutsunud, muutus ta elu aina vaesemaks ja viletsamaks. |
lk. 35 |
| Iha ja tema kaks hiirt |
|
Juba ammust ajast mõlkus Iha peas üks paras mõte. |
lk. 12-15 |
| Ihne Abu-el-Kacem ja tema sussid |
|
Ühes suures linnas elas kangesti rikas, aga ihne mees nimega Abu-el-Kacem. |
lk. 6-8 |
| Konn ja rott |
|
Konn ja rott abiellusid. |
lk. 20-22 |
| Lõvi, hüään ja rebane |
|
Kolm kiskjat, lõvi, hüään ja rebane, läksid ühel päeval jahile. |
lk. 19 |
| Madu ja hüpikhiir |
|
See lugu juhtus siis, kui loomad veel rääkida oskasid. |
lk. 23-24 |
| Muinasjutt munakoorest |
|
Omi Sissi võttis luua ja hakkas õue pühkima. |
lk. 25-28 |
| Naljakas aastapäev ehk vaikimise mäng |
|
Elasid kord vana naine ja mees, kes olid head ja tublid, aga ka õnnelikud, sest nad olid osanud oma südame noorena hoida. |
lk. 9-11 |
| Rohutirtsuneiu ja roitipeiu |
|
Ükskord tuli ühel rohutirtsuneiul tahtmine mehele minna. |
lk. 16-18 |
| Tütarlaps, kes sündis õunast |
|
Ühes peres polnud ealeski lapsi olnud. |
lk. 3-5 |
