Liigu põhisisu juurde

Saladuste puu: prantsuse muinasjutte

Selle raamatu muinasjutud

Pealkiri Autor Esimene rida/lause Asukoht
Harakasupp Suippe´i orus elavad inimesed on tuntud selle poolest, et nad kipuvad üksteist tögama. lk.103-105
Hunt ja rebane Hunt ja rebane elasid ühes metsasopis mitte just kõige armastusväärsemate naabritena. lk.129-131
Isa Mathieu lihavõttelaadal Te olete ehk kuulnud isa Mathieu`st? lk.167-171
Julge Jean Olliergues`i mäe otsas kõrgus sünge loss. lk.87-94
Kange kavalpea Kunagi väga ammu elas ühes väikeses külakeses vaene lesknaine. lk.156-161
Kanäe! Kann käe! Kunagi ammu tellis üks vaene mees kingsepalt endale saapad, aga ei suutnud kaua nende eest tasuda- tal polnud lihtsalt raha. lk.113-115
Kehv-Jean Elas kord poiss, kes läks kodunt ära tööd ja leiba otsima. lk.44-51
Kolm varast Kolm poisiohtu meest, kel midagi suuremat hinge taga ei olnud, leppisid kokku, et üks läheb muretseb kuskilt leiba, teine liha, kolmas veini. lk.106-108
Kuldlind Elas kord üks rikas lossihärra-noh, niisugune, kellel on hulk loomi ja palju maad. lk.16-21
Kuldtibu Ei saa teha omletti ilma muna katki löömata. lk.60-62
Kuldõun Teda kutsuti Ollier`ks, seda noort karjust Cezallier` mägedest, kes oli niisama osav nagu mõni linnapoiss ning kes oskas end üleval pidada justkui tõeline härrasmees. lk. 35-41
Kääbusnarr Elasid kord naine ja mees. lk.52-59
Lambapealik Teda kutsuti Vedelvorst-Jacques`iks. lk.140-144
Lindhaldjad Menou, noor karjus, läks esimest korda lambaid karjatama suure tiigi äärde, millelt peegeldus vastu ilus sinine taevas. lk.22-24
Lonkuri võit Üks noor printsess jõudis meheleminekuikka. lk.64-69
Ma ei lausu enam ühtki sõna Ühel päeval ütles kingsepa naine oma mehele: lk.97-99
Mardiöö Mardiõhtul istus isa Malivers kolde ees, kus tuluke vaevalt tuha all hingitses, ja mõtles murelikke mõtteid. lk.183-188
Neitsisoo Ühes mitte eriti uhkes lossis Villemort`i metsades Berrys elas isand nimega Jean de la Selle. lk.175-178
Pika ninaga printsess Elas kord poiss, kes ühel udusel hommikul läks kodunt välja ega leidnud enam tagasiteed. lk.25- 29
Pipète`i tuhat ja üks vempu Ennevasti oli Laguiole`i kandis üks vaene perekond. lk.78-86
Rahapott Elas kord küree, kellel oli palju rikkust ja vara. lk.109-112
Rauamurdja, Tammekaksaja ja Õunaviss Elasid kord isa ja ema, kes olid väga vaesed. lk.9-15
Rebane ja juusturattad Seda lugu onu Tremizeaux ei armastanud ei jutustada ega ka kuulata, kui seda räägiti... lk.124- 128
Rebane ja kanakesed Ühes bretooni talu õues elas rõõmsasti kana oma kolme tütrega, kolme graatsilise, kombeka ja nägusa kanapiigaga, kes maailmaasjadest veel suuremat midagi ei teadnud. lk.135-139
Rebane, kukk, orav ja kägu See oli ühel varakevadisel pühapäeval, kui kirik oli tõmmanud suurele pühadeteenistusele kõik inimesed ümbruskonna külades, kõik naised muidugi, aga ka mehed, needki, kes seal ei käinud sagedamini kui kord nelja pühapäeva kohta. lk.132-134
Reis kuule Väikese Balzat´ nimelise küla elanikke peeti lihtsameelseteks, võib isegi öelda, et totakaiks. lk.95-96
Rentnik ja peremees Läks kord rentnik peremehele oma võlga ära viima. lk.120-121
Saladuste puu Kaks sõjast tulnud soldatit läksid läbi metsa. lk.5-8
Sepast saarmas Ennevanasti elas sepp, kes oli seitse jalga pikk ja tugev kui paar härgi. lk.76-77
Sulaspoiss Jeani imekspanemised Ühele rikkale lesknaisele, kelle käes oli suur hulk head maad, tegi tema tütar tõsist muret. lk.162-166
Sõge-Jean läheb turule Sõge-Jeani ema oli osav ketraja ning kuduja. lk.153-155
Tobu-Toueno ja võluvile Ümbruskonnas kutsuti teda Tobu-Toenoks. lk.145-152
Ussikuningas Sellest on möödas mitmed sajad aastad, kui üks puuraidur, kes elas järve ääres..... lk.172-174
Vincent vägev Ühes linnas mere ääres elas noormees nimega Vincent, kes elatas end laevade lastimise ja lossimisega. lk.100-102
Virvatuled Oli kord üks lambakarjus, kel jätkus oskust ja kavalust ära kasutada virvatulesid... lk.179-182
Väike kuldlind Ennevanasti käis üks isa kodu lähedal nõmmel sõnajalgu lõikamas, et neid loomadele alla panna. lk.30-32
Väike Viinamarjake Oli kord üks väike viinamari, kes oli kangesti pahur oma ema, viinapuu vastu. lk.33-34
Üks isemoodi kalkun Kunagi õige ammu oli Villeneuve`i - nimelises külas üks isemoodi kalkun. lk.122-123