| Pealkiri | Autor | Esimene rida/lause | Asukoht |
|---|---|---|---|
| Andmis- ja saamisrõõm | Saluste, Margit | Televiisorist tuli spordisaade. | lk. 24-26 |
| Armurõõm | Saluste, Margit | Kevad saabus sellel aastal vara, päike paistis kirkalt ja lumi sulas kiiresti. | lk. 16-17 |
| Avastamisrõõm | Saluste, Margit | Kusti ja Ats mängisid õues palli. | lk. 10-12 |
| Elurõõm | Saluste, Margit | Tädi Reet tuli emale külla, istus, ohkas ja teates siis, et tema elurõõm on kaduma läinud. | lk. 18-19 |
| Jõulurõõm | Saluste, Margit | Enne jõule sadas lõpuks maha paks lumi. | lk. 27-28 |
| Loomisrõõm | Saluste, Margit | Vaat vanasti tehti ikka palju käsitööd," mõtiskles vanaema Kustil ja Roosil külas olles ja näppis hukkamõistvalt ema ostetud laudlina. | lk. 8-9 |
| Silmarõõm | Saluste, Margit | Juba mitmendat päeva ei rääkinud ema muust, kui tädi Reedast, kellele oli lõpuks silmarõõm sündinud. | lk. 20-21 |
| Sünnipäevarõõm | Saluste, Margit | Roosil on homme lõpuks sünnipäev ja ta saab viieaastaseks. | lk. 6-7 |
| Võidurõõm | Saluste, Margit | Selle suve pidid Roosi ja Kusti veetma tädi ja onu juures mereäärses külas. | lk. 13-15 |
| Äratundmisrõõm | Saluste, Margit | Matildake kasvas iga päevaga ning oli tubli j terane laps, kes meeldis emale ja isale, sugulastele, naabritele, kogu külale, aga mitte Matilde kahele vanemale vennale. | lk. 22-23 |
