| Ahvist kaasa |
|
Elasid kord mees ja naine, kes olid kinni püüdnud ahvitütre ja ta suureks kasvatanud. |
lk. 59-64 |
| Hiiglastest |
|
Ennemuiste, kui rannikualadel ei valitsenud veel Sambor ja Mestvin, elasid Kašuubimaal hiiglased. |
lk. 78-87 |
| Iseteadlik tähetark |
|
Ühes külas elas kord tähetark. |
lk. 201-205 |
| Jutt vaesest kingsepast |
|
Elas kord ühes linnas vaene kingsepp. |
lk. 36-42 |
| Kalevipoja heategu |
|
Kaks väikest tütarlast läinud kord metsa marjule ja eksinud ära. |
lk. 7-13 |
| Kangelane Taži |
|
Muiste elas väga vaene vanamees, kel oli kolm poega. |
lk. 27-35 |
| Keisri viis ülesannet |
|
Ühel Tangi dünastia aegsel Hiina keisril oli ebatavaliselt ilus, võluv ja tark tütar Vengtžsen. |
lk. 217-224 |
| Kindral kitsekarjaseks |
|
Talupoeg Upeikas oli sõjaväes lihtsõduriks. |
lk. 73-77 |
| Kirill Nahaparkal |
|
Elas muiste Kiievis vürst. |
lk. 94-98 |
| Kollane toonekurg |
|
Kord elas Hiinamaal üks vaene üliõpilane, kelle nimi oli Mi. |
lk. 192-194 |
| Kolm tsaaritütart |
|
Tsaaril oli kolm tütart. |
lk. 172-180 |
| Kuldpisarad |
|
Elas kord üks kuningas, kel oli imekaunis tütar. |
lk. 213-216 |
| Kuningatütar klaasmäel |
|
Oli kord talunik, kel oli ilus heinamaa, kuid kodust kaugel. |
lk. 99-107 |
| Lillehaldjas |
|
Oli see nüüd või ei olnud, seitsme kuningriigi taga ja veel ääretust ilmamerestki kaugemal oli kord üks kuningas. |
lk. 144-154 |
| Lootos |
|
Jaa, lähevad aastad, mööduvad hallid aastasajad ja keegi ei peata kunagi nende võimsat voolu. |
lk. 195-200 |
| Lugu kerjusest ja koerast |
|
Ükskord, kui lihunik turul oma kaupa pakkus, astus ta juurde kerjus, et veidi liha osta. |
lk. 114-116 |
| Lugu mehest, kes otsis igavest elu |
|
Ilmatusuures Rooma linnas elas kord üks õpetlane. |
lk. 47-58 |
| Lugu targast tüdrukust |
|
Elas kord üks vanaätt, puuraidur, oma üheksa-aastase tütrega. |
lk. 88-93 |
| Madu ja Šivar |
|
Muiste elas kuningas. |
lk. 14-22 |
| Merepõhjast tulnud võõras |
|
Elas kord vaene kalamees, kelle ainsaks varanduseks oli vana poollagunenud paat. |
lk. 43-46 |
| Muinasjutt lambakarjusest |
|
Üks rikas peremees palkas endale lambakarjuseks poisi, kes mängis väga ilusti vilepilli. |
lk. 108-113 |
| Must lehm |
|
Tüdruku nimi oli Me Fa. |
lk. 65-72 |
| Nõiutud sõjamees |
|
Elas kord kaupmees, kelle ainuke poeg oli igavene võrukael. |
lk. 164-171 |
| Pika ninaga printsess |
|
Elas kord poiss, kes ühel udusel hommikul läks kodunt välja ega leidnud enam tagasiteed. |
lk.155-163 |
| Pillimees Janko |
|
Elas kord noormees Janko, kes ei olnud eriti osav talutöödel, aga pajupilli puhuma või mõnda muud mänguriista mängima oli suur meister. |
lk. 186-191 |
| Sarviline padišahh |
|
Ühel padišahhil kasvasid peas sarved. |
lk. 131-137 |
| Tark tütarlaps |
|
Kord ennemuistsel ajal elasid eit ja taat. |
lk. 138-143 |
| Valge forell |
|
Kunagi ennemuiste elas lossis teisel pool järve üks imeilus neitsi ja räägitakse, et ta oli kuningapojaga kihlatud ja nad pidid abielluma, aga siis äkki kuningapoeg vaeseke tapeti ning visati järve, ja nii ta muidugi ei saanud kaunile neitsile antud... |
lk. 181-185 |
| Varblase tasu |
|
Elas kord eideke. |
lk. 23-26 |
| Veider muinasjutt |
|
Väikeses külakeses kahe suure mäe vahel elas kord vaene mees oma naisega. |
lk. 206-212 |
| Võlumüts |
|
Elas kord Mustades mägedes vaene mees nimega Härzäft oma naise Äminätiga. |
lk. 117-130 |
