| Hunt ja kitsetalled |
|
Kitsel oli kolm poega. |
lk. 34-36 |
| Kassi, hiire ja lutika sünd |
|
Elas kord vaene mees. |
lk. 61-64 |
| Krae |
|
Elasid metsas taat ja eit. |
lk. 28-30 |
| Kuidas kuningatütar naerma pandi |
|
Kord elas üks vanamees oma pojaga saunas. |
lk. 11-13 |
| Käo saamisest |
|
Mees oli leseks jäänud ja teise naise majasse toonud. |
lk. 57-58 |
| Metsakuningas |
|
Vanal ajal olnud tüdrukul kaks poega. |
lk. 59-60 |
| Metsapuude keelesegadus |
|
Vanasti olid meie metsa puud kõik kõnelenud, nagu rahvalaulu sõna ütleb: "Ennemuiste vanal aal, kuusekära sõja aal." |
lk. 49-50 |
| Metsavaim |
|
Kord läks mees kosja. |
lk. 18-20 |
| Metsavaimu heategu |
|
Muiste ühel udusel hommikul läks üks jahimees oma kahe poja ja kahe koera seltsis jahile. |
lk. 14-17 |
| Miks haava lehed lipendavad |
|
Kord elas ema üheainsa tütrega üksikus saunahurtsikus ilusat elu. |
lk. 55-56 |
| Miks rebasel sabaots valge on |
|
Kord küpsetas rebane omale mullusel tuleasemel kala. |
lk. 67-68 |
| Mispärast paju väga laiali maa üle kasvab |
|
Enne, vanal ajal kasvasid kõik puud ühesugused. |
lk. 47-48 |
| Muinasjutt kassikesest ja kukekesest |
|
Suure paksu metsa sees oli üks majakene. |
lk. 37-41 |
| Pannkook |
|
Ema tegi süüa ja lapsed olid väga näljased:"Emakene, emakene, süüa tahaks!" |
lk. 42-44 |
| Puud räägivad |
|
Kord läks üks mees metsa puid raiuma. |
lk. 51-52 |
| Rebane, hunt, karu ja jänes |
|
Vanasti oli üks mees tulnud talvel hobusega kõrtsist, aga oli väga sügavasti pudeli põhja vaadanud ja see pannud mehe magama. |
lk. 25-27 |
| Tsootsi-rootski |
|
Elasid taat ja eit. |
lk. 31-33 |
| Vana mehe õnn |
|
Kord sadanud ühel päeval vihma. |
lk. 53-54 |
| Vanapagan maja ehitamas |
|
Vanapagan tahtis maja ehitada ning läks Jumala juurde palke otsima. |
lk. 65-66 |
