| Harakas ja suusapuu otsija |
|
Harakas elas õnnelikult pesas oma poegadega, nendega jutustades ja lobisedes ning sabaga võngutades. |
lk. 62-65 |
| Hiir ja konn |
|
Metshiir ehitas pesa ja, saanud selle valmis, märkas, et on sattunud konnale naabriks. |
lk. 42 |
| Hiir kassile rätsepaks |
|
Hiirel oli suur pere toita ja ta mõtles, mida peaks tegema, et oma lastele küllaldaselt söögipoolist hankida. |
lk. 98 - 101 |
| Hobune ja lammas söövad võidu |
|
Hobune ja lammas olid koos niidul rohtu söömas. |
lk. 80 - 81 |
| Hunt ja ristimata põrsad |
|
Hunt ja ristimata põrsad. |
lk. 37 |
| Jänes ja pakane |
|
Jänes hüppas metsas kõrvade lehvides siia-sinna, trotsides kõva pakast. |
lk. 136 - 138 |
| Kaaren ja juust |
|
Metsapoole perenaine oli teinud suure juustu ja viinud selle välja majanurga prakku pistetud lauale kuivama. |
lk. 58 |
| Kana kolib külla elama |
|
Kaua aega tagasi elas kana metsas koos oma sugulaste tedre, metsise, laanpüü ja rabakanaga. |
lk. 88 |
| Karu ja sipelgas |
|
Mööda metsa hulkudes sai karu kokku sipelgaga. |
lk. 70 |
| Karu püüab kala |
|
Karu oli korraks talveunest ärganud ja tatsus unisena mööda metsa. |
lk. 128 - 131 |
| Karu, hunt ja rebane keedavad putru |
|
Rahulolev rebane keetis putru, mis sai väga hea ning magus. |
lk. 122 - 124 |
| Karu, hunt ja rebane lõikavad ning peksavad vilja |
|
Suvi hakkas lõpupoole kalduma ja viimaks saabus viljalõikuse aeg. |
lk. 113 - 117 |
| Karu, hunt ja rebane veskil |
|
Järgmisel hommikul jõudsid karu, hunt ja rebane juba varakult veskile. |
lk. 118 - 121 |
| Kassikelluke |
|
Metsapoole talus oli suur ja paks isakass, kelle lemmiktegevus oli hiirejaht. |
lk. 72 |
| Kordamööda võõrusel |
|
Soo peal hulkudes kohtus rebane kurega ja too kutsus reinuvaderi endale külla. |
lk. 22 - 23 |
| Kuidas karu ja hunt sündisid |
|
Ühel õhtul pärast põllutööd pikutasid karu, hunt ja rebane kuuse all ja vahtisid helesinisesse kevadtaevasse. |
lk. 18 - 21 |
| Kuidas karu, hunt ja rebane alet põletasid |
|
|
lk. 27-31 |
| Kuidas karu, hunt ja rebane alet tegid |
|
Ühel kevadel otsustasid karu, hunt ja rebane hakata maad harima |
lk. 8-17 |
| Kuidas Metsapoole kukk õlut jõi |
|
Kevade saabumine mõjus Metsapoole kukele õige kummaliselt. |
lk. 44 - 46 |
| Kuidas rebane sai endale valge sabaotsa |
|
Rebasel oli õnnestunud Metsapoole perenaine jõele meelitada, kui ta läbi korstna hüüdis, et karu on nende jääauku solkimas. |
lk. 132 |
| Kuningaile kireja |
|
Metsapoole talu kukk tipsis uhkelt kanakuudi katusel, kires ja imetles iseennast. |
lk. 102 - 111 |
| Kustpoolt tuul puhub? |
|
Kord metsas jahti pidades sai karu kätte elusa tedre. |
lk. 38 |
| Käo lugu |
|
Hallikuueline ja kirjutiivalne kägu lendas kaselatva ja laulis oma ilusa häälega: kukku, kukku! |
lk. 150 |
| Laanepüü lugu |
|
Laanepüü, sabaga põristaja, istus kurvalt kuuseoksal ja kuulas, pea viltu, kuidas teised tasu said. |
lk. 148 |
| Laiskvorstid saavad karistuse |
|
Kartlikult ja üksteist tõugates tulid need loomad, kes teetööl ei osalenud, rebase ette oma karistust ära kuulama. |
lk. 155 - 157 |
| Loomad ehitavad teed |
|
Kaua aega tagasi elasid kõik loomad heas läbisaamises metsa seaduste järgi. |
lk. 139 |
| Loomad põgenevad maailmalõpu eest |
|
Juhtus kevadine tuulepuhang lennutama ühte puulehte. |
lk. 47 - 57 |
| Lugusid tuvist |
|
Tuvi oli salapärane ja arglik lind. |
lk. 94 - 95 |
| Musträhni lugu |
|
Musträhn istus oksal, kaebles ja kurtis. |
lk. 66 - 67 |
| Nahkhiire lugu |
|
Kui rebane arvas, et nüüd on kõik loomad oma karistuse kätte saanud, lendas kohale nahkhiir, nahktiib, ööhulkur. |
lk. 159 - 161 |
| Pasknääri laenatud rõivad |
|
Igiammusel ajal olid pasknäär ja kägu head sõbrad. |
lk. 40 |
| Pääsukese lugu |
|
Pääsuke, käärsaba, tiirutas ja keerutas õhus ringi. |
lk. 152 - 153 |
| Rahu loomade vahel |
|
Rebane astus kord jälle Metsapoole talust läbi ja otsustas minna vaatama oma suguvõsa üle uhkust tundvat kukke. |
lk. 96 - 97 |
| Rebane ja jänes targutavad |
|
Rebane ja jänes kõndisid mööda teed. |
lk. 85 |
| Rebane ja vares |
|
Rebane lippas näljasena mööda metsateed ja püüdis leida midagi söödavat. |
lk. 24 - 25 |
| Rebane ja vähk |
|
Rebane lesis poolunes olles jõekaldal. |
lk. 68-69 |
| Rebane kirjab hundi kuue |
|
Kord mööda metsa niisama ringi lipanud, jõudis rebane hundi pesa juurde. |
lk. 74 - 77 |
| Rebane saab oma palga |
|
Tee-ehitamisest kõrvalehoidnud loomadele karistused kätte jaganud, läks rebanegi oma pessa magama. |
lk. 163 -164 |
| Rebane õpib lendama |
|
Ühel kaunil suvepäeval nägi kurg, et rebane võtab kaljul päikest. |
lk. 86 |
| Rebase kalasaak |
|
Rebane oli juba pikka aega jälginud Metsapoole peremeest, kes oli kirglik kalamees ja alailma käis jõe ja talu vahet. |
lk. 126 |
| Rebase lugu |
|
Kui ale oli põletatud ja külvitööd tehtud, pikutas karu täies rahus allika ääres. |
lk. 32 |
| Salapärane külaline |
|
Jänkujuss oli juba üsna pikka aega elanud paksus laanes tühjas tares. |
lk. 90 |
| Siga ja päikesetõus |
|
Rebane hiilis ümber Metsapoole talu. |
lk. 80 - 83 |
| Tublid saavad tasu |
|
Kõva rassimise järel said loomad lõpuks tee valmis. |
lk. 144 - 147 |
| Tõbine kannab tervet |
|
Karu vantsis kalalkäigult saadud hoopide üle kaeveldes lumises metsas ning sattus ristteel vastamisi rebasega, kelle pea oli koorest valge. |
lk. 134 - 135 |
| Varese vanne |
|
Vares uuris kaldaäärseid mudaauke ja lootis leida midagi söödavat. |
lk. 60 - 61 |
