Liigu põhisisu juurde

Laste sõna

Selle raamatu luuletused

Pealkiri Autor Esimene rida/lause Asukoht
8. märts Kaidla, Juta Emakene, sinule lk. 76
Aasal Nurkse, Lea Aasal astub lapsuke, lk. 40
Aasal õitseb mahlakann Enno, Ernst Aasal õitseb mahlakann, lk. 160
Aga mis on teil? Mihhalkov, Sergei Trepil kes lk. 232 - 233
Aha ai, aha pai Enno, Ernst Aha ai, aha pai, lk. 38
Aino nutab Kaidla, Juta Aino nutab lk. 23
Alanud on sinu päev Kaidla, Juta Juba hommik koitma hakkab! lk. 349-350
Alustan kooliteed Korsen, Kaarel Nüüd ma juba lk. 284
Anu ja kanad Nurkse, Lea "Tip-tip-tibu, tip-tip-tibu!" lk. 24
Aprill Oro, Julius Päike särab, rohi tärkab, lk. 383
Asja heli Nurkse, Lea Igal lapsel oma jutt, lk. 17
Ats, see astus Ats, see astus, kingad jalas, lk. 38
August Parve, Ralf Käes on august. Nüüd kolhoosis lk. 383
Autojuhid hoovil Parve, Ralf Sa vaata õuel ringi vaid: lk. 84
Detsember Kaidla, Juta Metsasüles tuul ei tuiska lk. 384
Eesel Meie vaene eesel kaebas lk. 420-422
Ehatäht kiirgab Sööt, Karl Eduard Ära sa siple, mu kullakallike, lk. 239
Ehitame Mihhalkov, Sergei See on hea, et on maailmas lk. 263-264
Ema hool Oh minu hella eidekene! lk. 413
Ema, võta põlvele! Mõttus, H. Emakene, kullapai, lk. 77
Emakene Enno, Ernst Küll sa oled, emakene, lk. 231
Esimene talvehommik Oro, Julius Aknast õue vaatas Mati. lk. 176
Hallid pallid Veetamm, Muia Tumehallid lk. 367
Hambaravi Mänd, Heljo Oi, kui paistes Pantsu pale! lk. 90
Heinaaeg on ikka nii! Enno, Ernst Juku võttis vikati, lk. 359
Hirmul on suured silmad Kesamaa, Manivald Eit näeb ühel päeval, et lk. 213 - 216
Hommik Liiv, Juhan Ju karjane läeb karjaga: lk. 350
Hommikul Sööt, Karl Eduard Päikse kullakiireke, lk. 78
Hoolas Jass Hotomskaja, V. Mööda teed läks väike Jass, lk. 96
Iitsi-kass ja Kiitsi-kass Enno, Ernst Iitsi - kass ja Kiitsi - kass, lk. 12
Ilmatark Mänd, Heljo "Ilmatark, ilmatark, lk. 388
Imepõll Rannamaa, Silvia Oma sünnipäeval viieaastane Kai lk. 93-95
Istugem vaikuses Blaginina, Jelena Ema väsis, heitis sängi... lk. 233
Jaanuar Kamsen, Reinhold Küll on kena kelguga lk. 383
Jahimees Jass Parve, Ralf Jass meil mängib jahimeest- lk. 84
Juba liigub lingi juurde Sööt, Karl Eduard Linalakka lapsukene, lk. 236
Juss oli väike peremees... Enno, Ernst Juss oli väike peremees, lk. 83
Juss päikesele Enno, Ernst Päike, kuidas nõnda liigud lk. 161
Juuksuri juures Masin kuklal kihutab, lk. 81 - 82
Jõhvikas Aleksejev, Jevgeni Mis seal samblal keset sood? lk. 362
Jänes Pikk-kõrv Enno, Ernst Jänes Pikk - kõrv, söö nüüd, söö! lk. 41
Kahekõne kassiga Parve, Ralf Kiis-kiis, kiisukene, lk. 416-417
Kaie nukk Nurkse, Lea Näärimees on ukse ees, lk. 47
Kaks kalameest Parve, Ralf Kes need on- lk. 361
Kala Oi mina mõne nägija lk. 416
Kaldapääsukesed Stjuart, J. Lasteaed on suvitamas. lk. 276
Kallis kuldne kodukene Merilaas, Kersti Kallis kuldne kodukene, lk. 230
Kana ja kanapiiga Oli kana, lk. 63
Kannikene emale Oro, Julius Mina, pisikene poju, lk. 41
Karuema laul Jürisson, Helvi Mõmm-mõmm-mõmm, lk. 32
Karussell Maršak, Samuil Telgi varjus laias kaares lk. 114
Kaseriisikad Aleksejev, Jevgeni Kuivand lehtede alt väljub lk. 362
Kassi kool Parve, Ralf Meie miisul pikad vurrud, lk. 418-419
Kassi laul Parve, Ralf Kurr - karr, kus sa lähed? lk. 417-418
Keetmas Tamm, Jakob Katel keeda, keeda sööki - lk. 252
Kell on palju Haavio, Martti Kell juba palju. Kiredes valjult lk. 78
Kelleks saada Majakovski, Vladimir Varsti suureks kasvan ma, lk. 285 - 288
Kes ei maga Kaidla, Juta Juba pikk on kase vari, lk. 352 - 353
Kes meil käivad Kesamaa, Manivald Koolis veel ei õpi ma lk. 288 - 293
Kes see? Bergmann, Jaan "Mõista, mõista, mu õeke, lk. 412
Keset laineid Kaidla, Juta Laine, valgepäine laine, lk. 360
Ketramas Tamm, Jakob Veere, värten, vurinaga, lk. 257
Kevad Merilaas, Kersti Kevad jällegi on käes, lk. 157
Kevade rõõm Enno, Ernst Kevade on tulnud ju! lk. 40
Kiigel Oro, Julius Kiigel me kergesti kiigume, lk. 115
Kiisud ja viisud Maršak, Samuil Jooksid õue peal kiisud lk. 31
Kiri kõigile lastele ühes väga tähtsas asjas Tuwim, Julian Tere, minu kallid lapsed! lk. 81
Kiri nääritaadile Mänd, Heljo Kas tead ka, armas nääritaat? lk. 389
Kivipuravik Aleksejev, Jevgeni Seente riigis lk. 171
Kodumaa sünnipäev Kaidla, Juta Sinu sünnipäev on täna, lk. 71
Kolhoosi sepp Kaidla, Juta Kast te teate, mis mu isa teeb?! lk. 304
Kop-kop-kopp Veetamm, Muia Suure paksu metsa sees lk. 358
Korstnapühkija Jass Merilaas, Kersti Mehikene väike, paks lk. 300
Krokodill Sööt, Karl Eduard Singel - vingel ninaprill, lk. 184
Kubujuss Nurkse, Lea Karupüksid, lk. 177-178
Kudumine Barto, Agnia Ikka vanemal me õel lk. 403
Kui isa on kodus Kesamaa, Manivald Isal on puhkepäev, lk. 97
Kui sa sirgud, suureks saad Parve, Ralf Vikker-vakker, vankri ees lk. 238
Kuidas leiti nääripuu Niit, Ellen Lumi lendab lumi keeb, lk. 388
Kuidas moosi keedeti Jürisson, Helvi Kaie õues korjas lehti, lk. 251-252
Kukeseened Aleksejev, Jevgeni Vaatad esimesel pilgul- lk. 171
Kuldnokapuur Sils, P. Märtsipäeval õue peal lk. 157
Kullerkupp Mänd, Heljo Kullerkupp, kullerkupp, lk. 169
Kus mu sõrm Sakonskaja, N. Marju pani kinda kätte. lk. 12
Kus on põrnik? Enno, Ernst Soe tuba põrnikal, lk. 366
Kõigile aitüma! Kesamaa, Manivald Laps on väljas käinud, lk. 79
Kõnelus müürissepaga Parve, Ralf "Kellele ehitad maja, lk. 283
Kõrvenõges Mänd, Heljo Kõrvenõges - kuri mees- lk. 168
Käo teretamine Kägu kukkub kuuse otsas, kukku! lk. 415
Kärbseseen Aleksejev, Jevgeni Ilustades metsaäärt, lk. 171
Küll ema on tark! Kesamaa, Manivald Paljusid asju lk. 233 - 234
Küsimused Sööt, Karl Eduard Mitu nurka toa lael? lk. 410
Laevuke Liiv, Juhan Üks laevuke lk. 162
Lammast niitmas Esop, Erika Mis sa rapsid! Juba ammu lk. 105
Laps ja tuul Enno, Ernst Tuul: Tipp, tapp, tilluke, lk. 169-170
Laps ja õunapuu Esop, Erika Kuuled, puu, lk. 43
Laul Une-Matist Haavio, Martti Igal õhtul, kui lamp meil kustub lk. 82
Laulja Trallallal Tuwim, Julian Rõõmus linn on Laulula- lk. 397 - 398
Lendava Mardi lugu Hoffmann, Heinrich Siis kui õues maru möllab, lk. 185
Lenin Kesamaa, Manivald Nägin pilti lastelehes lk. 220
Liblik, liblik kus sa olid? Liblik, liblik, kus sa olid? lk. 420
Liblikaga võidu Kaidla, Juta Liblikas, liblikas, hääletult tuled sa, 350
Liblikas Kotta, Felix Jooksime murule mat-mat-mat, lk. 160
Linavästrik Raud, Mart Västrik, väike väle lind, lk. 346
Linnukese küsimine Bergmann, Jaan Kas ju käes? lk. 157
Linnulaul Kaidla, Juta Pääsukene, piiri - pääri! lk. 337
Loomaaed lahti Ant, Helmut Küll on linnas kisa, kära! lk. 325
Loomade mäss Tšukovski, Kornei Käsisid kord noored kiisud: lk. 183 - 184
Lugu kevadest Merilaas, Kersti See igal aastal kordub nii; lk. 345
Lugu meredest ja majakast Majakovski, Vladimir Lainetes kesk tormi raevu lk. 299-300
Lugu mustast ja valgest Merilaas, Kersti Sulle, Ants, ja sulle, Ann, lk. 301
Lumemees Kaidla, Juta Õues suured lumehanged - lk. 176
Lumikelluke Nurkse, Lea Mis on seal peidus lume all lk. 41
Lõbus mehike Blaginina, Jelena Kord meie majja ilmus mees, lk. 402
Lõbus nääripäev Kivimäe, Madli Meil on näärid-näärikesed, lk. 390
Lõbusad haned Klokova, M. Vanaemal kuuri all lk. 43
Lõoke Kangilaski, Ott "Liiri-lõõri lõoke, lk. 341 - 342
Lõokese laul Sööt, Karl Eduard Tiri-liri-lii, siri-lii lk. 157
Lõokesed Haava, Anna "Lähen ära, lähen ära kõrgele!" lk. 173
Maasikad Kaidla, Juta Punapõskseks maasikad lk. 383
Maasikas Aleksejev, Jevgeni Päiksekiired kõige enam lk. 169
Maga, memme marjuke Sööt, Karl Eduard Maga, memme marjuke, lk. 238
Maiasmokk Kaidla, Juta Tere, kallis näärimees. lk. 46
Maipühal Kaidla, Juta Täna toimub meie maal lk. 226
Mari-Kisakõri Barto, Agnia Kes see möirgab nii kuis rammu? lk. 185-186
Marjule Enno, Ernst Väike Manni, lk. 169
Mati saab püksid ja mina kuue Kesamaa, Manivald Emal on üks tore asi - lk. 98
Meelespea Mänd, Heljo Kuidas kukkusid küll rohtu lk. 169
Meie kiisul kriimud silmad (pealkirjaks esimene rida) Meie kiisul kriimud silmad, lk. 188
Meie laps Mänd, Heljo Meie laps loeb varbakesi, lk. 236
Meie läheme rongkäiku Kesamaa, Manivald Juba mitu päeva pilgud lk. 224
Meie memmel mitu mütsi Mitu mütsi meie memmel? lk. 414
Merel Nurme, Minni Meres ujub kalakene, lk. 360
Mesikäpp-maiasmokk Martis, Helle Siis, kui väljas sajab lund, lk. 32
Mida tegi tikuke, väike, õige pikuke? Kesamaa, Manivald Lõbusasti Mikk kogu päeva mängis. lk. 99-102
Miisu näärid Mõttus, H. Minu pisikene Miisu, lk. 46
Millest asjad on tehtud? Saabas on nahast, liist on puust, lk. 414
Minu ema Merilaas, Kersti Mu ema on usin. Kui uni mu laugelt lk. 231
Minu hani Oro, Julius Minu valge hani lk. 149
Mis mul on? Nurkse, Lea Mul on pea, lk. 17
Mis on hea ja mis on halb Majakovski, Vladimir Väike poju, kahupea, lk. 113-114
Mis on? Mõista, mõista mu õeke, lk. 412
Muinasjutt rumalast hiirekesest Maršak, Samuil Laulis hiire-ema urus lk. 136-137
Mustade poisikeste lugu Hoffmann, Heinrich Läks mooramees kord kõndima, lk. 184-185
Mustikas Aleksejev, Jevgeni Kuigi kasvab varjus, lk. 362
Mutionu pidu Dahlberg, Alide Elas metsas mutionu lk. 182
Mänguhobu Kvitko, Lev Nii vaikne on kõik - lk. 401 - 402
Märts Oro, Julius Muutlik ilmastiku meel, lk. 383
Nurmenukk Mänd, Heljo Kes need aasal õõtsuvad, lk. 169
Nääriehted Esop, Erika Kus on paber? lk. 179
Näärilaul Parve, Ralf Täna kõikjal ühel ajal lk. 394
Näärimees teel Käär, A. Videvikus, õhtu eel, lk. 178
Nääritaadile Kotta, Felix Kullakallis nääritaat! lk. 390
Näärivana saabus Kotta, Felix Ene hüüdis: "Ema, ae! lk. 390
Näärivana tuleb! Jürisson, Helvi Oh, mis vadin, lk. 389
Nääriõhtu Kaidla, Juta Juba tuleb näärivana lk. 46
Nääriöö Nurme, Minni Lumehelbeke pilvedelt reisile asus lk. 391 - 392
Nääriöö muinasjutt Mänd, Heljo Kaugel laanelagendikul, lk. 390
Nüüd võib pidu alata! Kaidla, Juta Näärivana, kust sa tulid? lk. 180
Oakene Mänd, Heljo Emal on üks väike uba, lk. 236
Oh teid sõrmi - sõrmekesi! Esop, Erika Oh teid sõrmi - sõrmekesi, lk. 18
Oiu-roiu roti pulmad Oiu - roiu roti pulmad, lk. 188
Oktoober Oro, Julius Päike ei paista, päike ei sära, lk. 384
Olen alles väike Promet, Lilli Taevas lausa naerab päike, lk. 129
Onu Stjopa Mihhalkov, Sergei Elas keegi kodanik lk. 294 - 298
Orav-naljahammas Puškin, Aleksandr Kuuse all, mis lossi ees lk. 419
Oti lohutajad Mänd, Heljo Otikesel - rotikesel lk. 237
Pajupõõsa hällilaul Topelius, Zacharias Uinu, paju tilluke! lk. 178
Pall Maršak, Samuil Põrkuv, punav, hallike, lk. 83
Patsi, patsi leivapätsi Niit, Ellen Patsi, patsi leivapätsi, lk. 9
Peedu vanaema Veetamm, Muia Peedul kuulus vanaema lk. 234
Pestes Sööt, Karl Eduard Sina, mu hää lapsuke, lk. 10
Pidu vihma ajal Mänd, Heljo Mis on Epukesel viga? kl. 186-187
Pidupäev lasteaias Viiding, Mari Kui tulevad oktoobripühad, lk. 71
Piitsavarrel ratsutamas Sööt, Karl Eduard Ratsaruun mul uhiuus, lk. 82
Pikk pai Nurkse, Lea Marike väikene lk. 48
Pillekese mure Esop, Erika Pillekene murrab pead - lk. 77
Pillerpall Mänd, Heljo Siis, kui kassid suvitasid, lk. 187
Pilvikud Aleksejev, Jevgeni Piki metsateid lk. 362
Poisid on tublid Kesamaa, Manivald "Ema, kuhu lähed?" lk. 99
Poole häälega Rodari, Gianni Vaiksem kõikidest on see lk. 301
Priidu Kiidukukk Parve, Ralf Mütsist väljas juuksetukk, lk. 399 - 340
Puder Enno, Ernst Hiiretips läks putru keetma lk. 32
Pusa Tšukovski, Kornei Mari võttis vihu pihku, lk.19
Putukas Nurkse, Lea Mari leidis putuka, lk. 42
Puutööliste laul Oro, Julius Me saeme, saeme lauda, lk. 105
Põder Mänd, Heljo Põtra nähes läheb Toomal lk. 237
Päikesepüüdja Esop, Erika Veli on mul väikene, lk. 236
Pärast vihma Topelius, Zacharias Äsja sadas. äsja sadas. Nüüd on ilus ilm. lk. 165 - 166
Pärlijaht Kaidla, Juta Oi laineid, mis toob randa teid?! lk. 383
Pääsukene Veske, Mihkel Piiri- pääri pääsukene, lk. 157
Pääsukese laul Tampere, H. Hiireke, hiireke, too vett! lk. 188
Pääsukese näärid Mänd, Heljo Piiri - pääri, piiri - pääri, lk. 391
Pühapäev Merilaas, Kersti Ei tõesti pühapäevast lk. 235
Rastlast Rustlasse Kvitko, Lev Tiit salamahti lk. 400
Ratsamees Parve, Ralf Minu vend on sõjamees lk. 226
Ratsutus Niit, Ellen Oh sa hobu hüppaja, lk. 10
Ristik Mänd, Heljo Kas tõesti ristik laulu lööb- lk. 169
Roheline linn Jakobson, Carl Robert Tean sinitaeva all lk. 409
Rongisõit Niit, Ellen Rong see sõitis lk. 33
Rõõmus vihmalind Mänd, Heljo Sink-sank, sink-sank, lk. 359
Rätsep Mänd, Heljo Asjalikult töötab Peeter. lk. 90
Saiad ja leib Kesamaa, Manivald Head on saiad keerulised, lk. 79
Sain viieaastaseks Dolinova, I. Teate muidugi ju, eks? lk. 114
Seenel Kaidla, Juta Pärast vihma metsasülest lk. 171
Sepapoeg ja möldripoeg Sööt, Karl Eduard Kipa-kõpa, kipp-kõpp! lk. 83
Sinu vanaema Haava, Anna Vanaema helde, lahke, lk. 230
Sipleja Miku lugu Hoffmann, Heinrich "Miku, istu ometi lk. 18
Sokukene Kus sa käisid, kus sa käisid, sokukene? lk. 414
Soo Merilaas, Kersti Kohe kuuled sellest loost, lk. 369
Sügis Kaidla, Juta Sügis pannud pihladele lk. 363
Sügis Puškin, Aleksandr Suvi särab, suvi kulub, lk. 364
Sügiselaul Raud, Mart Päikest paistis, vihma voolas lk. 364 - 365
Sünnipäevapidu Kallak, Johannes Kanaperes peeti sünnipäevapidu. lk. 182
Talvine mets Merilaas, Kersti Pikil talveöödel metsas lk. 367
Tark vend Oh mul väike vennakene, lk. 413
Tass Mänd, Heljo Mul on kapis tassike, lk. 12
Teele, teele, kurekesed Kuhlbars, Friedrich Teele, teele, kurekesed, lk. 364
Tema paneb iseseisvalt riide Parve, Ralf Väike pole me Aliide - lk. 80-81
Tervitus lendurile Parve, Ralf Kaela ümber lk. 225
Tibukese unenägu Enno, Ernst Kuu paistab, tähed säramas, lk. 182 - 183
Traktor Parve, Ralf Kuidas sõidab põllul traktor? lk. 301-302
Trepp Šabad, J. Ukse ees meil trepp on uus, lk. 133- 134
Tuba oli pilla-palla Kesamaa, Manivald Hüüdeid ja vallatut lk. 97
Tulge meile külla Parve, Ralf Kui on isal-emal aega lk. 321-323
Tulipunane lill Blaginina, Jelena Ilm külm. Aknaruutudel lk. 232
Turris tikker Mänd, Heljo Pillekene - lillekene lk. 170
Tuul ja kuusk Kaidla, Juta Tuul : "Olen põhjatuul! Uhhuu! lk. 387
Tuulehoog jõel Aleksandrova, Zinaida Jõe ääres lasteaed. lk. 275 - 276
Tuulik Tamm, Jakob Vaata, isa, ometi : lk. 265
Tuvikeste eine Mänd, Heljo Tule, tule, tuvikene, lk. 29
Tädi Eerika Naidjonova, N. Kes see kõigest jutustab, lk. 282
Tähtsad tööd Mihhalkov, Sergei Ma vara tõusen, meeles pean, lk. 266
Töötame aias Parve, Ralf Õue kokku toodi joostes lk. 253
Unelaul Kärner, Jaan Tilluke, illuke, väikene, lk. 238
Unimüts Rodari, Gianni Esmaspäeval ma haigutasin, lk. 301
Uudismaa harijad Merilaas, Kersti Ju vara päikse paitus lk. 262 - 263
Uus väike tüdruk Naidjonova, N. Uut väikest tüdrukut lk. 56
Vaarikale! Blaginina, Jelena Vööl mu vöö ja pestud suu- lk. 359
Vaat kus alles ema! Blaginina, Jelena Laulu laulis, riide pani lk. 77
Vaat, mis juhtus Kotta, Felix "Läksin hiir püüdam aita," lk. 140-141
Vaikne tund Tarahhovskaja, J. Katted ette lastakse - lk. 129
Valli pall Nurkse, Lea Kingituseks palli lk. 16
Vanaema abiline Kaidla, Juta Traktorist on minu isa, lk. 235
Vanka-Vstanka Maršak, Samuil On magamas kutsu lk. 398 - 399
Varakevad Puškin, Aleksandr Veel puhuvad jahedad tuuled, lk. 3365-336
Vares ja koer Taar, Agnes Vares: Vaak, va-vaak, lk. 365
Varese hädaldus Sööt, Karl Eduard Krooks, krooks! lk. 177
Varsakabi Mänd, Heljo Jõeäärne soo ja lodu lk. 169
Vastlasõidul Enno, Ernst Aisa küljes hõbekell lk. 367
Vend mul laagrisse nüüd sõidab Naidjonova, N. Vend mul laagrisse nüüd sõidab, lk. 267
Veskilaul Merilaas, Kersti Küll on täna, kas sa näed, lk. 298 - 299
Vihmasadu Kangur, Kalju Veepiisk äkki lehelt kukkkus, lk. 168
Viisk, Põis ja Õlekõrs Grenzstein-Piirikivi, Ado Uhti, uhti! uhkesti lk. 397
Vurrkann Nurkse, Lea Siiru-viiru, lk. 16
Vurrudega vöödiline Maršak, Samuil Elas väike tüdruk... Aga kuidas teda hüüti? lk. 35 - 37
Võilill Mänd, Heljo Oi kui palju murul väikseid lk. 168
Väike ema olen ma Nurme, Minni Väike ema olen ma, lk. 16
Väike roos Kasemets, L. Oli aias väike roos, lk. 161
Väikesed sõbratarid Kuznetsova, A. Tekkis riid mul Maretiga, lk. 56
Värvukese kaebus Sööt, Karl Eduard Tiu, tiu! kaebab värvuke väike: lk. 44
Värvukesed Oro, Julius Saabub sügis. Sajab, sajab lk. 174
Õhtulaul Enno, Ernst Päike läks ära magama. lk. 239
Õiekuu Kaidla, Juta Kes tippis luha lilli täis? lk. 342
Õunad Veetamm, Muia Helevalge talvekuu. lk. 368
Äikese eel Andre, Leili Äikese eel lk. 164
Ööbik Kangilaski, Ott Kui on päevad juba pikad, lk. 345 - 346
Üks rohutirts läks kõndima... Enno, Ernst Üks rohutirts läks kõndima; lk. 351
Ütle "jah"! Nurkse, Lea Siin on see väike Mai, lk. 12-13

Selle raamatu jutud

Pealkiri Autor Esimene rida/lause Asukoht
Arusaamatus Mänd, Heljo Päike vajus kuuri katuse taha. lk. 386-387
Arvake ära, mis mul on! Grinberg, I. Voova hoidis käed selja taga, nägu endal kaval-kaval. lk. 121-123
Ebatüdruk Gernet, N. Metsas kõnnib taadike. lk. 147-149
Ega me ometi sellepärast vihased ole? Riksi ja Raksi, mõlemad noored kasvavad koerad, leidsid aia alt siili. lk. 317
Elav kaabu Nossov , Nikolai Kummutil oli kaabu, kummuti lähedal põrandal kössitas kassipoeg Vaska. lk. 115-116
Ema jutt poisile, kes talvel väljas kindad käest võttis, jääpurikatega mängis ja neid imes. Ühe ema jutustuse järgi Parijõgi, Jüri Kord oli väike poiss, nii suur kui sina. lk. 11
Hommik Niit, Ellen Kui Pille-Riin täna hommikul silmad lahti tegi ja voodivõre vahelt välja vaatas, ei saanud ta alguses üldse aru, kus ta on. lk. 118
Hundi-onu paha nõu Harris, Joel Chandler Rebase-onu oli Jänku-onu peale õige vihane. lk. 441
Hüppenöör Truu, Silvia Suures valges majas elasid kuus väikest tütarlast. lk. 247-249
Ihne puu Tigane, Leida Keset välja kasvas üksik vaher. lk. 374
Imepärane kiikhobu Raud, Eno Jaan ja Rein tahtsid juba ammu endale kiikhobust saada - päris ehtsat kiikhobust, saba ja lakaga. lk. 180-181
Jorr Niit, Ellen Kui küünlad olid kuuse külge pandud ja neid hakati põlema süütama, siis helises uksekell. lk. 47-48
Jutukas põll Karasjova, V. Ühel õhtul ütles vanem õde Nataša Ljusjale: "Tahad, ma jutustan sulle, mis te täna lasteaias tegite?" lk. 120-121
Kahesugused lilled Raud, Eno Tõnu oli veel väga väike poiss, aga sai juba kõik aru, mis talle räägiti ja oskas ka päris hästi rääkida. lk. 51-52
Kaks kitse Kotšjubinski, M. Aga kaks kitsekest olid targemad. lk. 144
Kaks sikku Kotšjubinski, M. Ühelt kaldalt lähenes jõele valge sikk, teiselt kaldalt must sikk. lk. 144
Kalal Luts, Oskar Vanaisa võtab liivi selga ja läheb jõele. lk. 361
Kanake ja terake Fedjajevskaja, V. M. Ükskord üks kanake siblis maad ja leidid terakese. lk. 49
Kati keedab lõunat Donáth, B. G. Kati seisis mänguasjariiuli ees. lk. 87-88
Kellukad Taits, J. Elasid kord taati-eite. lk. 171-172
Kes on kõigist rumalam? Ossejeva, Valentina Elasid ükskord ühes peres poisijõmpsikas Jüri, tüdrukutirts Mari, koer Krants, part Pauliine ja kanapoeg Tipa. lk. 146
Kui vanaema tukastab... Väli, Heino Enne kui isa-ema jalgrattad kuuri alt välja toovad, kamandatakse Ülo ja Ats tuppa. lk. 244-247
Kuidas Hundi-onu hätta sattus Harris, Joel Chandler Hundi-onu käis sageli Jänku-onu lapsi röövimas. lk. 442
Kuidas isa Maimule linnast saia tõi Parijõgi, Jüri Maimu isa ärkas vara hommikul, pani riidesse, pesi näo, sõi ja hakkas linna minema. lk. 11
Kuidas Jänku-onu Rebase-onu ninapidi vedas Harris, Joel Chandler Niisiis oli Jänku-onku vaigust nuku küljes kinni ja Rebase-onu irvitas pikali maas. lk. 440-441
Kuidas kassipoeg kassi moodi rääkimise ära unustas. Palmer, L. Ükskord hommikul unustas väike tüdruk oma kassipojale piima andmata. lk. 51
Kuidas Maša suureks sai Permjak, J. Väike Maša tahtis väga suureks kasvada. lk. 111
Kuidas Rebase-onu Jänku-onule lõunat pakkus Harris, Joel Chandler Rebase-onu kuisas alati Jänku-onkut. lk. 438-439
Kust uba endale musta joone sai Kord läksid õlekõrs, süsi ja uba rändama, sest kes palju käinud, see palju näinud. lk. 190
Käärid Iljina, J. Elas kord tüdruk.... lk. 95-96
Künnil Raud, Eno Kui ma väike olin, käisin koos vanaisaga põllulapil kündmas. lk. 158-159
Lasteaed Tigane, Leida Sinna majja, kus Niina oma vanematega elas, kolisid uued inimesed ja neil oli tüdruk Eevi, täpselt niisama suur nagu Niinagi. lk. 129-131
Lindude jalutuskäik Hroch, K. Elas ükskord kana. lk. 22
Lugu Heinist, kes ennast pesta ei tahtnud Hrubin, František Meie Heini ei pese ennast hea meelega. lk. 10-11
Lumememmed Raud, Eno Kord hakkasid Ott ja Jüri lumememmesid tegema. lk. 366
Maailmatu suur ja tibatilluke Nurkse, Lea Ükskord oli üks maailmatu suur mehemürakas ja üks tibatilluke väike mehike. lk. 20-21
Mesilased uurimiskäigul Ušinski, Konstantin Tuli kevad, päike kihutas lume põldudelt; koltunud kulust tärkas värskeid helerohelisi varsi ja puude pungadest puhkes õrnu lehekesi. lk. 158
Mina ei taha Truu, Silvia Mare seisis üksi keset õue. lk. 91-92
Mis valge hobune mõtles Raud, Eno Leili mängis parajasti naabri Maiega keksu, kui ema teda aknast hüüdis: "Leili, tule sööma!" lk. 80
Missugune päev on täna? Ossejeva, Valentina Rohutirts hüppas künkakesele, soojendas päikesepalavuses rohelist selga ja hõõrus vastamisi oma koivakesi, siristas: "I-me-to-r-re päev!" lk. 147
Missugune vanaema Grinberg, I. Kõige kiiremini sõi oma eine ära Jurik. lk. 124-126
Muna Oro, Julius Meie külas elas Aino oma emaga. lk. 28-29
Must plekk Grinberg, I. Piki seina olid madalad valged kraanikausid ja isegi kõige väiksemad lapsed ulatusid kergesti kraanikausi ligi. lk. 123-124
Neli soovi Ušinski, Konstantin Mitja kelgutas liumäel ja uisutas kinnikülmunud jõel, nii et küll sai, jooksis siis ponapõsksena ja lõbusana koju ning lausus isale: "Küll on ikks talvel lõbus!" lk. 368-369
Ninast ja keelest Permjak, J. Katil oli kaks silma, kaks kõrva, kaks kätt, kaks jalga, kuid keel- üksainus ja nina- kah üksainus. lk. 112
Nukuema Haunschild, M. Elas ükskord väike Monika. lk. 15
Nääritaadi saadik Truu, Silvia "Toivo, tule õue!" kutsus ukselt valges kasukas Hiie. lk. 45-46
Otsustamata küsimus Mamin-Sibirjak, Dmitri Elasid ühel õuel kass ja kukk, koer ja sokk. lk. 140
Pahandus Niit, Ellen Sellega see just algas, et Pille-Riin sai selga uue õuntega kleidi. lk. 119-120
Peenraid tegemas Pavlova, N. Lumi oli sulanud. lk. 159-160
Pille-Riin ja kaks musta silmset leevikest Niit, Ellen Pille-Riin istus köögis laua taga ja ta ees oli suur taldrik mannapudruga. lk. 116-118
Pilleke paksus metsas Särgava, Ernst Elasid kord suure metsa ääreses talus eite-taati. lk. 199-201
Pudrumägi ja piimajõgi Taits, J. Meie Maie ei armasta putru süüa, muudkui karjub: "Ei taha! Ei taha-a!" lk. 12
Päike ja lumikelluke Trendafilova, M. Sammus talvetaat mööda maad. lk. 155-156
Päikesemees Janno, Richard Päike astus tuppa ja ütles: "Tere hommikust, Maaja!" lk. 84-85
Raadio Raud, Eno Vanaema läks turule ja jättis meid Peetriga kahekesi koju. lk. 242-243
Raske sõna Truu, Silvia Mati oli kuueaastane ja oskas juba ammu rääkida kõigest, mis teda huvitas ja mis tal vaja oli. lk. 131-133
Rumal hiirepoeg Tolstoi, Lev Kord läks hiireke välja kõndima. lk. 137
Seene all vihmavarjus Trojan, J. Valas vihma nagu pangest. lk. 166-168
Sirts-sirts! Mitchell, L.S. Üks koer poiss pani ühe muna varblase pesast talvikese pessa. lk. 50
Sool Taits, J. Taat Jegor läks metsa tööle, aga eideke Aljona jäi koju. lk. 385-386
Tibu Tšukovski, Kornei Elas kord maailmas tibu. lk. 25-28
Tihane ja kalender Bianki, Vitali Ühel hommikul äratas Noore Tihase üles varblaste rõõmus ja lärmakas sirtsumine. lk. 379-382
Tõrges kassipoeg Belõšev, I. Ühel tütarlapsel oli väike hall kassipoeg. lk. 137-140
Unevanamees Parijõgi, Jüri Kaugel metsas oli unevanamehe kodu. lk. 14-15
Unine karu Taits, J. Eidel olid labakud kootud. lk. 143
Vaigust nukuke Harris, Joel Chandler Nüüd korjas Rebase-onu vaiku ning pätsutas sellest nuku. lk. 439-440
Vana põõsa all Pavlova, N. Vanale põõsale oli väga vastumeelt, et tema all midagi kasvas: olgu see kas või üsna peenike rohulibleke. lk. 369-370
Vanaema kassid Tigane, Leida Vanaemal oli kaks kassi. lk. 249-250
Võlusõna Ossejeva, Valentina Väike piks halli habemega vanamees istus pingil ja kriipsutas vihmavarjuga midagi liivale. lk. 240-242
Õpi kannatama Ušinski, Konstantin Elasid aga pealegi kahekesi vend ja õde:kukk ja kanake. lk. 145-146

Selle raamatu muinasjutud

Pealkiri Autor Esimene rida/lause Asukoht
Haned-luiged Elasid kord mees ja naine. Neil oli tütar ja väike poeg. lk. 201-203
Havroša Maailmas on häid inimesi, kuid on ka halvemaid, ning on neidki, kes teiste ees häbi ei tunne. lk. 211-213
Hiir, vähk ja sitikas Jakobson, August Sulane teenis ihnsat peremeest, sai aastas kopika palka. lk. 424-426
Hunt ja kitsetalled Elas ükskord kitseema oma talledega. lk. 65-67
Ilus minia Nõukal talumehel oli kolm poega. lk. 446-450
Inetu pardipoeg Andersen, Hans Christian Maal oli imeilus, sest käes oli südasuvi. lk. 496-503
Joda-ark Kurjad kindralid olid meelitanud kuninga teise kuninga vastu sõtta ja sõjas see teine kuningas sai surma. lk. 471-477
Kaksteist kuud Maršak, Samuil Kas sina tead, mitu kuud on aastas? lk. 480-485
Kana ja prussakas Jakobson, August Perenaine läks välja, unustas ukse lahti. lk.426-427
Kana ja prussakas Jakobson, August Perenaine läks välja, unustas ukse lahti. lk. 426-427
Kanapoeg ja kass Kord ütles kanapoeg kanale: "Memm, küpseta mulle pirukas!" lk. 197-198
Kass, kukk, jänes ja rebane Särgava, Ernst Eit süüdistas kassi, et see olevat laisk, magavat päevad otsa ahju peal, lakkuvat koort ja ei vaatavat sugugi järele, mis sünnib õues. lk. 464-437
Kassi-isand ehk saabastega kass Perrault, Charles Üks mölder oli jätnud oma kolmele lapsele päranduseks ainult veski, eesli ja kassi. lk. 477-480
Kasuisa Kolm venda jäid vaeslasteks - ilma isata ja emata. lk. 459-461
Kolm karu Tolstoi, Lev Üks tüdruk läks kodunt metsa. lk. 67-68
Konn tsaaritar Mingis riigis, mingil maal elasid tsaar ja tsarinna. lk. 450-454
Konn-kuningatütar Elas kord ühel maal ja ühes riigis kuningas, kellel oli kolm poega: prints Pjotr, prints Vassili ja prints Ivan. lk. 450-454
Kuidas loomad endale sabad said Oli päev, mil loomade valitseja otsustas kõigile loomadele sabad välja anda. lk. 443-445
Kuidas rebane oma saba karistas Rebane oli jalutuskäigul. lk. 191
Kuidas tekkisid lepatriinule täpid selga? Kaskneem, A. Lepatriinu, kellest tuleb jutt, oli muiste üsna laisk. lk. 407
Kuidas vana Zuonkõ koolis käis Ühel ilusal sügispäeval läks vana Zuonkõ mõisasse rendimaksu maksma. lk. 485-489
Kukk ja oatera Elasid kukk ja kana. lk. 194-195
Kulda suust Eisen, Matthias Johann Kord surnud mehel naine ära ja jätnud tütre järele. lk. 209-211
Kuldsarvedega paipõdrake Üks vanataat tegi savist inimese. lk. 208-209
Laisk kull Jakobson, August Muiste polnud lindudel pesasid. lk. 427-728
Leivakakuke Ennemuiste elas taat oma eidega. lk. 64-65
Lumivalgeke Grimm, Jakob ; Grimm, Wilhelm Kord südatalvel, kui taevast langes lumehelbeid nagu sulgi, istus üks kuninganna mustast eebenipuust raamiga akna all ja õmbles. lk. 464-470
Lõputa jutt Mees läks metsa, ehitas maja, tõrvas katuse ära. lk. 189
Magus puder Grimm, Jakob ; Grimm, Wilhelm Elas kord vaene tütarlaps oma emaga. lk. 207-208
Miks jänese huul lõhki on Jakobson, August Jänesed tulid Kaarnaküla koplisse suure kase alla kokku - hakkasid nõu pidama. lk. 193
Miks keksivad varblased kahel jalal? Kaskneem, A. Muiste kõndinud varblased nagu teisedki linnud, astunud ilusasti jalg-jala ette ega keksinud kaks jalga koos, nagu neid praegusel ajal näeme tegemas. lk. 406
Miks on pääsukesel kõht valge ja saba kaheharuline? Kaskneem, A. Pääsuke oli kogu ümbruskonnas tuntud kui hea potsepp. lk. 408
Mille sarnane on elevant? Üks mees sõitis elevandi seljas Beneresi ja kohtas teel kerjuseid. lk. 445-446
Muinasjutt vahvast jänesest Pikk-Kõrvast-Kõõrdsilmast-Nudisabast Mamin-Sibirjak, Dmitri Metsas sündis jänku ning kartis kõike. lk. 493-495
Nokaliste ja neljajalgsete sõda Karu tahtis risuhunnikust oma maja ehitamiseks sületäie hagu võtta. lk. 194
Piibelehe-neitsi Kitzberg, August Öö läbi, õhtust hommikuni, oli vihma valanud kui oavarrest. lk. 491-493
Punamütsike Grimm, Jakob ; Grimm, Wilhelm Elas kord üks väike armas tüdruk. kes hakkas kohe meeldima igaühele, kes teda kas või korra nägid. lk. 205-207
Päikesele külla Kord kattis suur pilv taeva kinni. lk. 195-197
Rebane ja kurg Reinuvader rikas isand tegi pika ilupidu. lk. 437-438
Rebane varastab taadi kalad Särgava, Ernst Rebane polnud tükil ajal enam midagi söögipoolist hamba alla saanud. lk. 431-432
Rebane õpetab hunti sabaga kalu püüdma Särgava, Ernst Oma suurest kalatagavarast sõi rebane iga päev paar tükki, sõi ja oli rõõmus. lk. 432-434
Siga varrudel Tigane, Leida Vana siga tahtis kangesti välja minna, aga naine ei lubanud. lk. 144-145
Siil praeb sitikat Jakobson, August Siil sibas mööda metsa ja otsis toitu. lk.428-429
Siil praeb sitikat Jakobson, August Siil sibas mööda metsa ja otsis toitu. lk. 428-429
Siili ja jänese võidujooks Jakobson, August Jänes kihutas mööda metsateed edasi-tagasi, nägi põõsas uperdavat siili, peatus ja hüüdis. lk. 191-192
Taibukas talumees Kord elas vaene talumees. lk. 458-459
Tuliratsu Taadil oli kolm poega: kaks olid targad, aga kolmandaks oli Ivan-tobuke. lk. 454-457
Tütred Õnne-ema juures Ühel emal olnud tütar ja kasutütar. lk. 489-491
Vares keedab hernesuppi Tigane, Leida Ühel päeval mõtles vares: "Vaja õige keeta hernesuppi." lk. 142-143
Vares käib tihasel kosjas Jakobson, August Vares nägi tihast, otsustas talle kosja minna. lk. 429-430
Varese reis soojale maale Jakobson, August Vares oli juba vanasti ivake laisavõitu - ei viitsinud kunagi sügisel soojale maale lennata. lk. 430-431
Õeke Aljonuška ja vennake Ivanuška Sammusid kaks vaeslast mööda pikka teed üle lageda välja. lk. 203-205