Liigu põhisisu juurde

Küünlakuu

Selle raamatu muinasjutud

Pealkiri Autor Esimene rida/lause Asukoht
Andjale antakse mitmekordselt tagasi Kord läheb vaene sulane kirikusse ja kuuleb õpetajat kantslis ütlevat seesuguseid sõnu: "Kes annab kirikule oma viimase, sellele tasub jumal kümnekordselt. Andjale antakse mitmekordselt tagasi." lk. 37-40
Devler, ehk kes on tugevam Ühes balkaari auulis elas kord vaene mees oma naise ja lastega. lk. 79-84
Havi käsul Elas kord taat. lk. 147-157
Heategu leiab harva tänu Üks lohemadu oli mäekurusse kinni jäänud ega pääsenud sealt enam lahti. lk. 59-64
Hunt ja rebane Hunt ja rebane elasid ühes metsasopis mitte just kõige armastusväärsemate naabritena. lk. 12-16
Jahimees Smel ja tema poeg Elas ennevanasti osav jahimees Smel. lk. 163-170
Kaaren ja Rebane Kaaren istus oma jaranga ees ja mõtles, kuhu minna jahile, kas mere äärde või tundrasse. lk. 171-175
Karjapoiss kuningaks Ühel karjapoisil olnud väga vali peremees. lk. 123-130
Kolm tarka nõuannet Oli kord sõdur. lk. 53-58
Kõrk printsess Elas kord üks väga õilis kuningas, kelle tütar oli niisugune iludus, missugust polnud ei lähedal ega kaugel enne nähtud. lk. 41-46
Lippo ja Tapio Ennevanasti elas mees, kelle nimi oli Lippo. lk. 47-52
Lohemao noorik Elasid kord kaks kehvakest, eit ja taat. lk. 91-109
Loomade talvekorter Ennemuiste elasid härg, siga, kits, oinas, kukk ja kana üheskoos. lk. 85-90
Lugu kahest peiarist Ammuilma tagasi, siis kui loomadel polnud veel sabasid kasvanud, elasid siinmail kaks peiarit. lk. 190-197
Luidooride kraav Isand Maboge, Halleux´ lossihärra, polnud kunagi rikas olnud. lk. 65-72
Lumeeit Ühel lesknaisel oli kaks tütart. lk. 7-11
Lõvi sõber Elas kord väga rikas kuningas, aga naine ei olnud talle veel ainsatki last sünnitanud. lk. 138-146
Miks merevesi on soolane Ühes külas elasid kaks venda. lk. 118-122
Must part Ennemuiste elasid eit ja taat. lk. 20-29
Mäemurdja ja Tammekaksaja Ühe jahimehe naine oli metsas marjul ja sünnitas seal kaksikud. lk. 113-117
Naine, kes elas tuulest Elas kord Messinas samavõrd rikas kui kitsi prints, kes laskis endale kaks korda päevas ainult õhukese viilu leiba ja klaasi vett lauale panna nagu paastu ajal. lk. 131-137
Nõiutud pirnipuu Ammu aega tagasi elas keegi talumees, kes oli tulnud vankriga turule pirne müüma. lk.17-19
Pikajuukseline tütarlaps Vanasti polnud Do-cao-soni mäe ümbruses ainsatki allikat. lk.183-189
Pikk tige vanaeit Ühel emal oli palju lapsi ja nad norisid alailma emalt muinasjutte. lk. 73-78
Prints krabi Oli kord kalur, kes ei suutnud iial nii palju kalu püüda, et oma perele küllaldaselt maisijahu osta. lk. 30-36
Seitsme isa majas Oli kord mees, kel rännutee jalge all. lk. 110-112
Tark tütarlaps Kord ennemuistsel ajal elasid eit ja taat. lk. 198-203
Tuhkatriinu Atlandi rannikul ühe lahe kaldal elas ennemuiste suur indiaani sõjamees. lk. 158-162
Väike Rõstu Kaugel-kaugel, seal, kus taevas maaga ühte sulab, sinise mäe jalamil piimajärve kaldal elas poiss, väike kui kitsetall. lk. 176-182