Liigu põhisisu juurde

Heinakuu

Selle raamatu muinasjutud

Pealkiri Autor Esimene rida/lause Asukoht
Ausalt teenitust ei jää ilma Ühel kaupmehel oli sulane, kes teda aasta käbi ustavalt teenis. lk. 18-22
Iha ja sultan Kui Iha, sultani narr, jäi vanaks ja sultan teda enam oma lossi ei kutsunud, muutus ta elu aina vaesemaks ja viletsamaks. lk. 47-48
Kuidas eit varanduse jagamisel eksis ja mis sellest sai Ühe suure tee ääres oli üks väike maja, kus elasid taati-eite. lk. 32-35
Kuldkarikas Räägitakse, et vanasti elas ammustel aegadel khaan Sanad. lk. 10-17
Linaluu heategu Vanasti, kui vanapagan lapsi käinud vahetamas, juhtunud talle äpardus linaluu läbi. lk. 7-9
Lugu naisest ja kohtunikust Kord ostis üks mees tündri vilja. lk. 80-82
Mis on kallim? Kord väga ammu elas ühes külas kaks noormeest. lk. 60-64
Must mägi Ammustel aegadel elas ühes külas vaene lesknaine oma ainsa pojaga. lk. 65-74
Ussikuninganna Egle Kord ennevanasti elasid eite-taati. Neil oli kaksteist poega ja kolm tütart. lk. 23-31
Vend ja õde Elasid kord ennemuiste vend ja õde. lk. 36- 46
Võidetud vaal Päris maailma otsas, suure mere ääres elas ühes rändlaagris vanamees. lk. 49-59
Õeke Aljonuška ja vennake Ivanuška Elasid kord taat ja eit. lk. 75-79
Üheksa habemetut Elasid kord ühes külas üheksa habemetut, kes tegelesid põllutöö ja veoga. lk. 83-96