Eesti muinasjutud: antoloogia
Selle raamatu muinasjutud
| Pealkiri |
Autor |
Esimene rida/lause |
Asukoht |
| Hiir ja kass |
|
Iiri-kassi elasid vanal aeal päris sõbruses, üks ei kartnud ühte ega teene murdnud teist. |
lk. 20 |
| Kustpoolt tuul? |
|
Kord oli rebane varese kinni püüdnud. |
lk. 15 |
| Loomade sõjapagu |
|
Ütskõrd ellevä`suurõh mõtsah väikoh majakasõh kikas kanaga`. |
lk. 22-26 |
| Rebane ja hunt reht peksmas |
|
Ütskõrra käve repän soega mõtsa piteh, ni löuse mullutsõlt tulõasõmalt üte sitasitika maast, ni repän käsk soel tuud maitsa, et kas hüä um. |
lk. 18-19 |
| Rebane kirjab hundi kasukat |
|
Vanemuine, kui hunt ja rebane on alles sõbrad old ja linnud ja inimesed kõik alles ühte keelt on kõnelend, ühte jaalt on jaalitsend, siis sündinud mõndagi lugu, mis veel naeru ja nalla on sünnitand ja mis meie aani on ulatand. |
lk. 16-17 |
| Rebane, hunt ja jänes |
|
Külmal talve ajal hulkunud üks äranälginud rebane mööda metsa ümber ja otsinud endale toidust. |
lk. 11-14 |
| Siil ja rebane augus |
|
Siil ja rebane langesid undiauku. |
lk. 27-28 |
