| Advendiaeg |
Kõivupuu, Marju |
Aasta hakkas läbi saama. |
lk. 116-119 |
| Emadepäev |
Kõivupuu, Marju |
Emadepäeva tähistame maikuu teisel pühapäeval. |
lk. 64-67 |
| Emakeelepäev |
Kõivupuu, Marju |
Kunagi igiammusel ajal, siis kui isegi liblikad ja putukad natuke rääkida oskasid, lindudest-loomadest rääkimata, korraldasid inimesed võistluse, et välja selgitada, kelle keel on maailmas kõige ilusam. |
lk. 42-45 |
| Head rahvuslooma kuud kõigile! |
Kõivupuu, Marju |
Eesti on saanud endale lõpuks ometi rahvuslooma - hundi. |
lk. 18-21 |
| Hingetuul ristipuudes |
Kõivupuu, Marju |
Õhtud olid tasahilju pikemaks veninud. |
lk. 104-107 |
| Isadepäev |
Kõivupuu, Marju |
"Isa, mis on kõige tähtsam asi, mida sinu isa sulle õpetas?" küsis Kadriann. |
lk. 108-111 |
| Juuli ja Augusti tööd ja tegemised |
Kõivupuu, Marju |
Tänu Juulile ja Augustile olid vanaaja inimeste kõhud täis ja meeled rõõmsad. |
lk. 76-79 |
| Jõulujutt |
Kõivupuu, Marju |
Kui jõulud hakkavad jälle kätte jõudma, tuletatakse peaaegu alati ka vanu pühadekombeid meelde. |
lk. 124-127 |
| Jüripäev |
Kõivupuu, Marju |
"Mis oleks, kui sõidaks sellel nädalavahetusel õige maakoju. |
lk. 58-61 |
| Kolme kuninga päev |
Kõivupuu, Marju |
"Nonii, selleks korraks on pikad pühad läbi," ohkas ema ja vaatas lootusrikkalt isale otsa. |
lk. 10-13 |
| Kõrvitsapüha ameerika moodi |
Kõivupuu, Marju |
Triinu mamma kasvatas kõrvitsaid. |
lk. 100-103 |
| Küünlapäev |
Kõivupuu, Marju |
Täna tuli isa Katariinale lasteaeda järele. |
lk. 22-25 |
| Laurits ja Pärtel muuseumis |
Kõivupuu, Marju |
Laurits ja Pärtel kõigutasid kiviaia otsas jalgu ja pidasid plaani, mida päevaga pihta hakata. |
lk. 80-83 |
| Lähme jaaniku tulele! |
Kõivupuu, Marju |
Väga-väga ammustel aegadel kujutasid inimesed ette, et maailm on nagu suur pada ja taevakaar, mida mööda päike liigub, uhke kaarega pajasang. |
lk. 72-75 |
| Maarjapäev maarjamaal |
Kõivupuu, Marju |
Õhtul otsis ema välja oma ilusa vitstest punutud korvi, millega ta vahel turul, vahel aga rahvarõivaid tuulutamas ja muid pärimusasju ajamas käis ning hakkas sinna asju pakkima. |
lk. 46-49 |
| Mart müttab, kadri kargab |
Kõivupuu, Marju |
Mardipäev on 10. novembril, kadripäev on 24. novembril. |
lk. 112-115 |
| Mäeotsa Mihkli mihklipäev |
Kõivupuu, Marju |
Miks öeldakse "Igal oinal oma mihklipäev"? |
lk. 92-95 |
| Nääripoisi uusaastatervitus |
Kõivupuu, Marju |
Hei kõigile ja mõnusat uut aastat teile! |
|
| Pajutibud ja imelinnu muna |
Kõivupuu, Marju |
Aprilli keskpaiku paistis päike nii mõnelgi päeval juba parajalt palju. |
lk. 54-57 |
| Sul on nina must ja selg valge |
Kõivupuu, Marju |
"Isa, kuule, kui sa täna töölt tulles poest läbi käid, ära unusta bananasse tuua. |
lk. 50-53 |
| Suvistepühad - kase- ja kiigepühad |
Kõivupuu, Marju |
Kas sina tead, mis nägu on hiliskevad? |
lk. 68-71 |
| Sõbrapäev |
Kõivupuu, Marju |
"Mamma, kuule, täna on sõbrapäev. |
lk. 26-29 |
| Tahma-Toomas tarest välja! |
Kõivupuu, Marju |
Vanal ajal tuli enne jõulu toad korralikult puhtaks kraamida. |
lk. 120-123 |
| Tarkusepäeva lilled |
Kõivupuu, Marju |
Kui pihlamarjad on puudel juba apelsinikoore karva, on siililegi selge, et 1. september, uue kooli |
lk. 84-87 |
| Tere, tere, linnukesed! |
Kõivupuu, Marju |
Kunagi igiammu, siis kui muinasjutud veel elasid, uskusid inimesed, et rändlinnud poevad külma talve eest peitu järvemutta, kus nad magavad magusat talveund, kuni päike annab loa kevadele tulla. |
lk. 38-41 |
| Tõnis Talvepoolitaja tervitab |
Kõivupuu, Marju |
Ahoi, rahvas! |
lk. 15-17 |
| Vanavanade päev |
Kõivupuu, Marju |
"Mamma, mismoodi on olla vanavana?" |
lk. 88-91 |
| Vistel-vastel! |
Kõivupuu, Marju |
Hei, kas sul on lõug juba vahukoorega koos ja vastlaliug lastud? |
lk. 34-37 |
| Volbritervitus! |
Kõivupuu, Marju |
Kas olete märganud, et päris kevad on kohe-kohe kohal? |
lk. 62-63 |
| Õnne sünnipäevaks, armas Eesti! |
Kõivupuu, Marju |
Armas väike Eesti, sul on jälle sünnipäev! |
lk. 30-33 |
| Õpetajate päev |
Kõivupuu, Marju |
vanasti öeldi sellistele lastele, kellel vanemate sõna kiiresti ühest kõrvast sisse ja teisest välja läks, et küll elu teda õpetab ja vasikanahk koolitab. |
lk. 96-99 |
